Kui sõltuv sina sotsiaalvõrgustikest oled?

Eile tegin ühe julma nalja. Või õigemini tegin selle julma nalja juba mõni päev tagasi kui muutsin Orkutis oma sünnipäeva täiesti suvalisele kuupäevale. Minu uueks sünnipäevaks sai 26 jaanuar. Ma mõtlesin selle küll ära muuta ja eksperiment pooleli jätta aga kuna mu mälu on vahel lühike ununes see mul üsna pea. Seda sain ma märkama kohe 26 jaanuari hommikul.

Eksperiment sünnipäev:

Tees: Sotsiaalvõrgustike õnnesoovid on smalltalk´i objekt (tõestab vähemalt 50 libaõnnitlust) Mitte, et see mulle vähem rõõmu valmistaks.
Tees 2: Sotsiaalvõrgustikud on muutnud inimesed liiga laisaks ja pealiakaudseks, et seal leiduvat infot teistest allikates kontrollida. (nt sünnikuupäeva)

Eesmärk: Testida inimeste sõltuvust sotsiaalvõrgustikest
Eesmärk 2: koguda vähemalt 50 libaõnnitlust (õnne läheb alati vaja)
Eesmärk 3: Häbist pääsemiseks leida ka mõned sõbrad, kes sellele kohutavale eksimusele kriitiliselt tähelepanu juhivad
Eesmärk 4: Leida põnevat teemat blogisse kirjutamiseks 🙂

Tulemus: Kerged südametunnistuse piinad ja veidi nartsitslik tunne. Loen teesid sealjuures tõestatuks.

Ajend eksperimendi läbiviimiseks: Arvestades tänast geograafilist asukohta on füüsilise karistuse risk viidud miinimumini. 🙂 Samas verbaalseid noomitusi olen juba mitmeid saanud!

Hommik algas meeleolukalt. Hommikul läbi une kuulsin telefoni helisemas. Kuigi olin surmkindel, et on vaba päev milledeks ma endale äratust kindlasti pane oli siiski huvitav, et telefon helises. Suures rahus magasin julmalt edasi. Kui paari tunni pärast kõik kordus tabasin, et keegi on mulle helistamas. Haarasin telefoni ja sinna laulis mahedalt kaunis kursaõe K. hääl „Õnne soovime sul, palju õnne kallis Kaarel…” Whatta heck? Mis toimub? Ma olin paanikas. Esiteks, miks ta seda laulab? Ahjaa, unustasin ju selle kuupäeva ära muuta…. AGA TEISEKS kas ta tõesti ei tea mu õiget sünnipäeva? Eh teadis küll aga tõmbas mu üsna osavalt orki. Edaspidi tuleks igasugu tünga tegemistega ettevaatlikum ja tähelepanelikum olla muidu võib eesti vanasõna „Kes teisele auku kaevab see ise auku kukub” vägagi tõeseks saada. Mind oli korralikult vardasse tõmmatud.

Edasi tulid veel mõned kohalikud kõned, kes ei olekski pidanud mu sünnipäeva teadma. Jõudes päeva teisel poolel lõpuks orkuti oli hea tuju tagatud. Head meelt tegid sõprade kahtlustavad kommentaarid teemal „ Millega kuradiga ma siin tegelen ja kas päike on mulle liiga teinud?” kokkuvõtvatl kahtlustati a) Austraalia tagurpidi kalendrit b) ajakirjanduslikku eksperimenti c) tähelepanuvajadust d) tõeliste sõprade välja sõelumist e) õnne, tähistamaks uue elu algust f) kalki iseloomu

Mis mulle selle kõige juures kõige suurema küsimuse tekitas oli see, et mitmes postituses oli selgelt öeldud, et mul ei ole tegelikult sünnipäev. See aga ei takistanud õnne soovimast. Samas sünnipäeva mainiti kokku ainult kahes kirjes kokku 85-st. Seega ma ei saa kunagi täpselt teada, kes läks mänguga kaasa ja soovis õnne sest seda läheb ju igal eluhetkel vaja.

Tänud kõigile, kes õnne minu poole teele panid ja luban, et enam nii ei tee. Niipea.

Veel statistikat:
Kokku skräppe: 85
Sh sooviti õnne sünnipäevaks: 2
Sooviti lihtsalt õnne: 64
Uuriti millega ma õige tegelen: 21

Kuna õnne sooviti rohkem kui 50-l (66) korral siis loen oma teesi tõestatuks. Sotsiaalvõrgustikud on muutnud inimesed liiga laisaks ja pealiskaudseks, et seal leiduvat infot teistest allikates kontrollida. Mistõttu näiteks õnnesoovid on muutunud smalltalk´i objektiks.

Mis mulle aga kogu aeg mõtteainet on pakkunud on sotsiaalvõrgustike püsimine. Minu eksperiment tõestas minule, et inimesed on sotsiaalvõrgustikes suures osas olemise rõõmust ja leiavad justkui infot mis võiks tõele vastata kuid ei pruugi. Seega kui inimesed hakavad saama sotsiaalvõrgustikest üha rohkem valeinfot siis kas sotsiaalvõrgustikud jäetakse maha? Mina panustan sellele, et rate´i, orkuti ja feissbuuki hullustus läheb üle. Just valeinfo tõttu.
Vaadates mis praegu feissbuukis toimub, siis kõik firmad, organisatsioonid ja inimesed tormavad selle manu. Miks, ma ei mõista. Sellele peaks eelnema korralik analüüs, RACE mudel toimima jne aga… See peaks tähendama ka leitava info kvaliteedi langust sotsiaalvõrgustikest ja inimeste vastumeelsuse tekkimist sellele. Marketingi tekstid sisaldavad peaaegu alati teataval määral ebaloomulikult optimistlikke prognoose. (loe: valeinfot)

Muidugi ei kao orkutid ja feissbuukid maa pealt sootuks aga mina panustan nende marginaliseerumisele nii inimeste igapäevaelus kui ka PR ja turunduse valdkonnas. Kui mul oleks feissbuuki aktsiaid, siis tõttaks neid jooksujalu müüma.

PS! Sealjuures olen ma vägagi veendunud blogide ja videovahetuskeskkondade elujõulisuses. Lihtsalt Orkuti ja Feissbuuki tüüpi üritustesse ei usu.

Siin ka üks väike test kui suur Facebooki sõltlane sa tegelikult oled!