Ring on täis!

1 09 2010

Blogi on jäänud unarusse. Usutavasti olete seda märganud! Tõenäoliselt ei juhtu te enam isegi seda postitust lugema sest harjumus sellel lehel käia ja lugemismaterjali otsida on ammu kadunud. Õigusega. Juba peaaegu kolm kuud ei ole sellele lehele enam mitte midagi lisandunud sest olen olnud kodumaa suvest viimast võtmas. Ja milline suvi see oli! Tänu sõpradele ja soojale ilmale.

Vahepeal on mulle endalegi mõnevõrra ootamatult saanud minust jälle täiesti tavaline tööinimene. Kaheksaks kontorisse ja viieks koju. Seda kõike Saku Õlletehases. Ka minu uus kodu on töökohale lähedal, Sakus. Olen selle üle väga õnnelik. Saku on elukohana väga mõnus. See sobib mulle. Erinevalt Tallinnast. Samas on see saadanalinn siiski piisavalt lähedal, et kõike postiivset seal nautida/tarbida. : )
Kuigi kõik on suundumas vanasse rööpasse saab ees ootama ka üks suur muudatus, mis on palju rohkem kui ainult üks muudatus. Tõenäoliselt ikka saab ees ootama. Minu hobide hulgast lahkub palju aastaid esikohal trooninud rahvatants. Eks ta jääb mulle kalliks ja käin tantsu kindlasti palju vaatamas ja sõbrad rahvatantsijad tuletavad mulle ka seda kõike meelde aga minu jaoks on see siiski juba minevik. Kui just väikses Koeru rühmas mõnda kergemat jalapööret ei teeks, et tantsupeole pääseda. Mine tea.
Juba on silmapiiril terendamas uued tegemised. Mõned on juba tehtudki. Paljud mis siiamaani on jäänud kõrvale just seetõttu, et PRIORITEEDID on paigas olnud. Aga, krt, kui ma kolmapäeval teisiti otsustan siis unustage see lõik palun kiiresti ära 🙂

Blogi oli minu jaoks väga hea näpuharjutus ja hoidis kirjutamisoskuse tervana. Selle populaarsus ehmatas mind blogimise alguses täitsa ära. Kui ma ise arvasin optimistlikult, et reisiseikluste vastu tuntakse huvi umbes 15-20 korda päevas siis see number ületati kohe alguses suure kuhajaga mitu-mitu korda ja lugejate arv ei vähenenud enne kui loobusin uusi sissekandeid tegemast. Seega juunis.
Arvasin, et kirjutan sõpradele ja lähedastele, kes üle paari päeva ennast minu tegemistega kursis hoiaksid aga tegelikkus oli teine. See omakorda tähendas, et pean kirjutatut rohkem läbi mõtlema sest kunagi ei tea kuidas liigne avameelsus tulevikus kätte võib maksta. Igatahes leidsin WordPressi Eesti edetabelist enda blogi mitu korda esikümnes.

Olen õnnelik, et selle seikluse ette võtsin ja nüüd on korralik kogemus elupagasisse lisada. See reis avardas minu silmaringi ja andis aega nii mõnedki mõtted sirgemaks mõelda. Eks vaatame kas suudan oma kaugel tehtud järelduste järgi ka elu seada. Elu läheb edasi ja mina koos sellega.

Suur aitäh tahaksin öelda oma kõigile lugejatele, kommenteerijatele ja sõpradele, kes tegid mu naastes Eestimaa lühikese suve sama põnevaks või põnevamakski kui oli olnud minu igikestev Austraalia suvi. Aitäh! Kusjuures oled jõudnud mõelda, et Austraaliast naasmise peo peaks ka miski hetk ära tegema. Ehk leian varsti sellekski oma aja.

Austraalia seiklus on nüüd läbi aga see oligi võib-olla ettevalmistus millekski veel suuremaks… Pidu läheb edasi! Uued ja eksootilisemad reisimõtted mõlguvad juba meeles ja ootavad ellu viimiseks õiget aega!

Advertisements




Isemoodi innovatsioon

9 04 2010

Järgides oma igapäevast rutiini käisin õhtul kohalikus Vic! hotelli baaris oma õhtueinet tegemas. Hea lihtne – ostad endale joogi, mis tavaliselt on apelsinimahl ja maksad 2.25 – 3 AU$ vastavalt letitöötaja suvale ning ulatad neile vajaliku talongi mida saab igast kohalikust hostelist. 🙂 Nüüd võid asuda sööma. Mõnus ja juba sisseharjunud rutiin.

Tavaliselt jalutan ma peale seda tagasi hostelisse mõeldes päeva mõtteid ja plaanin tulevikku. Parematel päevadel astun tee peale jäävast McDonalds nimelisest restoranist kohast läbi ja ostan odavat topsijäätist. Seekord aga astudes mööda koduteed, Darwini keskväljakul kui nii võib öelda, märkasin, et käib mingi show. Astusin ligemale. Kahjuks polnud väga palju ruumi enam jäänud ja pidin võtma sisse koha prügikasti kõrval ja asusin tegevust jälgima. Keda see kerge lehk ikka segab.

Millega oli tegu? Mingi mees, kes algul ei paistnudki kõige suurem tegi seal erinevaid jõuharjutusi. Särgi peale oli kirja pandud The Strongman Show. Tõesti mees avaldas muljet sellega kuidas ta algul keeras spiraali 12mm ümara rauapulga, seejärel kalakujuliseks 16mm ümara raua ja nagu sellest veel vähe oleks võttis 18mm läbimõõduga pulga ja tegi sellest publiku marulise kaasaelamise saatel U-raua. Vahva.

Read the rest of this entry »





Sarjast parimad äramineku vihjed Osa I

1 11 2009

Lahe on kuulata ja märgata kuidas inimesed vihjavad minu äraminekule. On väga erinevaid variante ja ütelusi. Üks parimaid siiamaani on kindlasti K&S pulma lauasilt, kus oli kirjutatud järgmine salm:

See pole veel õnn, kui
saad soojal Lõunamere Kängu&Ruu - kingitus Hillikatelt
saarel palmipuude all
puhata. Õnn on see kui
sa kookospähkliga vastu
pead ei saa.

Aplaus ja aitäh, et selline pisidetail nagu minu kauge reis kiirel pulmade korraldamisel meelde tuli!

Teine lahedam vihje oli kui töö juures ülemus kella uuris kui ma enda olemasolust teada andsin. Nentis, et jah tõesti olen VEEL olemas. Muidugi tegid ka ka teised mind appi paludes nalja, et varsti ei saa seda abi ju kasutada. Ja ausalt öeldes pole mul halli aimugi kes need kastid, mis kõrgele kapi otsa tõstsin, alla aitab tõsta.

Muidugi on ka tavalisemaid (aga mitte vähemtähtsaid) küsimusi nagu, et „Pidu ka saab?“ „Mis su blogi aadress olema saab?“ jne. Tore on, et peetakse meeles ja uuritakse. Seeõttu katsun ka siin blogis vägagi distsiplineeritult käituda ja üsna tihti teile teada anda kuidas läheb. Kindlasti tuleb ette olukordi, kus päris pikalt ei kuule minust kippu ega kõppu aga see ei tähenda, et blogi on mul meelest läinud. Vahepeal tasub jägida ka Twitterit mis siia samasse blogi ülemisse nurka on möllitud.

Ja et ma teid oma igava jutuga ära ei tüütaks katsun blogile ka miski nurga välja mõelda, et see oleks kompaktsem ja arusaadavam. Umbes nii, et saaksin ikkagi kõigest kirjutada. Aga blogi fookusest-nurgast võib-olla juba mõnes järgmises postituses. Mõtlen selle peale veel.