Chinamen will be hanged

30 01 2010

Viimasel päeval Athertonis otsustasin võtta viimast. Olin palju kuulnud kohalikust hiinalinnast, millest on tänaseks säilinud ainult tempel. Kuigi tegemist tundus jällegi olevat tugeva haibiga, siis otsustasin proovida ja vaadata millega tegu. Hostelist öeldi, et sinna jõudmiseks tuleb u. 3 km jalutada. Tegelikkus oli umbes 1-1,5 km jalutamist.

Samast hiinalinna lähedalt algas ka sealkandis kunagi kuulsust toonud auruveduri depoo. Selle kaudu veeti ka puitu tänase suurlinna Cairnsi ehitamiseks. Raudtee on tänaseks kinni pandud. Ei pidanud olema piisavalt ohutu. Sellest mööda jalutades jõudsingi hiinlaste Hou Wang templisse. See pidavat olema ainuke väljaspool Hiinat säilinud puutempel, mis on pühendatud Hou Wangile.
Lugedes hiinlaste saatusest ja ajaloost Austraalias selgus minule juba üsna selgeks saanud tõsiasi, et Austraalia ajalugu on vastuoluline ja täis suuremaid ja väiksemaid musti häbiplekke, mida paraku ükski minu poolt kohatud Austraallane mäletada ei taha. Nimelt on Austraalias kehtinud riiklikul tasandil vastu võetud rassistlikud seadused ja de facto veel 20ndal sajandil!!! Alati pidid sellel aborigeenide maal domineerima eurooplased. Nii see tegelikult oli ja on. Kõrvale tõrjuti nii aborigeenid kui hiinlased sest neil, eurooplastel, oli vägi ja võim – suur hunnik püssirohtu.
Üleüldse on austraallane kui rahvus üsna värske nähtus. Siia maale asumine ei olnud sugugi lihtne ja kulges vaevaliselt. Ei tahtnud ju normaalselt euroopas hakkama saanud inimesed kolida siia asustamata maale, et elada koos Inglismaalt saadetud vangidega. Pole just ilusaim vaade tulevikule.
Esimene suurem hunnik eurooplasi, erinevatel andmetel 1350 või 1530 (neist umbes 700 olid süüdimõistetud vangid), saabus siia aastal 1788 kokku 11 laevaga kapten Arthur Phillip´si juhtimisel. Enamik neid ja järgmisi asunikke sai hukka. Kuni aastani 1823 oli tegemist peamiselt vanglasaarega. Esimese 40-50 aastaga oli siin maal elamas inimesi ainult nii palju, et neid võis lugeda tuhandetes ja kümnetes tuhandetes ja kogu riigi peale kokku oli eurooplasi vähem kui 100 000. Sealjuures tasub tähele panna, et vahemikul 1788 kuni 1868 saadeti vangidena siia elama 160 000 inimest. Võrdlen küll natuke erinevaid ajavahemikke aga ikkagi…
Ja siis juhtus see mis juhtuma pidi. Usutakse, et esimene inimene kes kõva häälega ütles, et leidis Austraalias kulda oli Edward Hargraves aastal 1851. Sarnaselt Ühendriikidele algas ka siin kullapalavik. Allikad viitavad, et ilmselt oli siiski tegemist esimese rumalakesega, kes selle erinevalt teistest kõva häälega välja ütles ja suure kullapalaviku tekitas. Sellest hetkest trügis siia maale väga palju karvased ja sulelisi. Austraalia elanikkond kasvas hüppeliselt.

Nüüd jõuame jutuga tagasi hiinlaste juurde, kes elasid peamiselt Austraalia põhjaosas. (allpool oli suhtumine neisse veel hullem ja mõnda linna ja osariiki sisenedes pidi hiinlane maksma linna saabumise maksu. (giidi jutt) Siin üleval oli olukord aga lihtsam ja paljud said tegeleda kulla otsimisega. Edukalt. Kuni seaduseni, mis keelas hiinlastel igasugused kullakaevanduse tööd uutes kaevandustes kuni kolme aasta jooksul uute kaevanduste avamisest. Templi lähedal asuvas muusemis oli kirjeldatud, et tihti pandi ülesse silte ”No Chinamen beyond this Creek. Chinamen found on these properties will be hanged without prosecution”(Hiinlastel siit ojast edasi liikumine keelatud. Neilt aladelt leitud hiinlased puuakse ilma kohut mõistmata) Mitte kaelapidi ei poodud neid, vaid hiinlastele eriti häbistaval ja piinaval kombel seoti nad patsi pidi kuskile rippuma.

Athertoni hiinalinn 1906a.

Hiinlased on aga agarad inimesed ja leidsid endale teisi võimalusi elamiseks ning hakkasid farme pidama ja köögi-ja juurvilju müügiks kasvatama. Mõned neist said väga jõukaks ja elasid parimat võimalikku elu. Kusjuures said nad farmipidamisega hakkama hoopis paremini ja edukamalt kui eurooplased.
Aga ka see ei saanud kesta liiga kaua sest nüüd oli lõppemas I Maailmasõda ja Euroopast tagasi saabunud veteranidele jagati sõdimise eest maad. (kusjuures teenistuses olnud aborigeenidele ei pakutud sõdimise eest ühtegi soodustust või kompensatsiooni) Seda maad mida hiinalsed olid harinud. Jälle pakkisid hiinalsed oma asjad kokku ja liikusid tõenäoliselt tagasi Hiinasse.

Hiinalinna asukoht täna

I maailmasõjaga tundub, et tekkis ka austraallaste rahvuslik identiteet. Sõda ühendas neid. Enne seda oli iga eurooplane oma rahvuse ja kultuuri eest väljas. Endine kodumaa või esiisade kodumaa oli olnud number 1. See ja teised sõjad olid murranguteks tänaste austraallaste tekkimisel.
Pärast maade ümberjagamist jäi Athertoni hiinalinn tühjaks ja lagunes kiirelt. Praegu on keset parki ja põldu Athertonis seismas ainult endiste hiina hiilgeaegade mälestuseks tempel. Kui muidu käisid kohalikud eurooplased sealt linnaosas ehitusmaterjali toomas siis templit miskipärast kardeti ja see jääti puutumata. Nii ta nüüd seisab ja meenutab kohalikele nende vastuolulist minevikku.

Sellega sai läbi minu päev ja kogu olemine Athertonis. Juba järgmisel hommikul hääletasin (raha säästmise mõttes) Cairnsi. Seal rentisin järgmisel päeval auto ja käisin mägedes seiklemas.Sellest aga kohe järgmises jutukeses.

Templi kohta võib natuke lähemalt lugeda siit

Advertisements

Toimingud

Information

2 kommentaari

1 02 2010
Eva

1350 Austraaliasse küll ühtegi eurooplast ei toodud. Suured maadeavastused algasid 16. sajandil, nii et 1530 on loogiline.

1 02 2010
Kaarel

ei ei, see saadetis tuli siia aastal 1788 aga just inimeste arv on erinevate andmete põhjal erineva, et siis kas 1350 või 1530. 1788 on see aasta kui algas Austraalia asustamine eurooplastega.




%d bloggers like this: