Suvine päraslõuna

30 04 2010

Tiger Woods mängib golfi ja siis viimasel ajal räägitakse, et vabal ajal tegeleb muude lõbudega. Einoh olgem ausad kellele see nüüd siis nii suur üllatus oli?
Aga eile käisin mina ka seda ülirikaste Tiger Woodsi lemmikut jumalikku lõbu nautimas. See tähendab golfi mängimas. Golfi mängimine siin ei ole sugugi väga kallis ettevõtmine. Täitsa lihtsurelikule kättesaadav ja lõbus ning lõõgastav. Juba see oli lõbus, et onu kes meile piletid müüs ja varustuse rentis tegi küsimatagi märkimisväärse soodustuse ja andis lisaks tasuta palle. Ju me siis tõesti paistsime nii lootusetud.
Lootusetu ma esimeste löökidega olingi. Esimese raja esimese palli lõin ma kohe tiiki. Siis võtsin järgmisepalli pistisin selle …khm… taskusse ja kõndisin teisele poole tiiki. Seal kukkus pall nagu imekombel taskust välja ja mäng võis uuesti alata.
Peab tõdema, et muru lendas kahte lehte, tegin niisama tuult, lõin palli võssa ja kaks korda kraavi. Sellegipoolest oli tegemist lõbusa ja asjaliku päraslõunaga. Üheksa rajaga mäng kestis umbes kolm tundi.
Parim tulemus pall viie löögiga auku (kolme löögiga augu kõrvale rohelisse tsooni) ja kõige kehvem tulemus 14 lööki. Kolme inimese konkurentsis napilt kolmas koht. 🙂 Ise olen rahul. Mõned löögid tulid juba päris ilusad ka. Kui võimalust lähen kindlasti veel proovima.

Advertisements




Austraalia…

30 04 2010

…on üldiselt väga rahulik ja turvaline heaoluühiskond. Ainult vahel juhtub, et minu hosteli ees üle tee pargitud autole pannakse tuli otsa. Tehniliselt ei olnud see küll minu hosteli ukse ees. Kuna Darwin on turistide linn, siis siinse peatänava ainult hostelid ja hotellid moodustavadki. Auto süüdati põlema üle tee asuva Banyan View hosteli ees. Ehk siis teisel pool teed.

Minul, terava silmaga eestlasel, läks selle vraki märkamiseks muidugi oma päevake aega ja üks tugev vihje, et vaata oma hostelist välja astudes ringi.

Muide, et uudislugu oleks rohkem vastavuses ajakirjanduslike uudiskriteeriumitega, siis see uudis omas neist seitsmest „lähedus” kriteeriumit. (Tundub viimasel ajal ainuke ja Eesti ajakirjanike lemmik olevat!!!) Auto omanik oli keegi eestlane keda mul ei olnud au tunda aga kellest olen palju-palju kuulnud.

Muretsemiseks ei ole põhjust! Seda enam, et paari päeva pärast lähen tagasi merele.





Tagasi, et jälle merele minna

27 04 2010

Järjekordne merereis on läbi ja olen tagasi kindlal pinnasel. Jällegi pean teatama plaanide muutusest. Kuigi olin arvanud, et see saab olema viimane vahetus, siis pakuti mulle veel vähemalt ühte ja võib-olla kahte vahetust. Esimesele vahetusele ütlesin juba oma JAH ära ja Bali pileteid tuleb veelkord edasi lükata. Samas ootan juba kannatamatult hetke kui istun lennuki peale mis võtab suuna Euroopa peale. See juhtub varsti. Millal täpselt ei taha veel välja öelda. Arvasin juba ise, et võiksin nädala pärast oma hõbedase kullakesega Eesti maanteid mõõta aga plaanid muutusid.

Teate miks plaanid muutusid? Sest elu on üks suur juhus. Ma oleksin praegu Balil päevitamas ja surfamas kui üks päev enne minu Bali lendu poleks üks mees nimega Liam endale sõrme lõiganud. Ainult sellest piisas, et tema merele saatmine lükati nädala võrra edasi. Sellest omakorda sai alguse doomino efekt ja mulle pakuti võimalust tööd teha. Hiljem  veel ühte vahetust. (võimaliku kolmanda vahetusegagi) See kõik lükkas minu kojusaabumist kuskil poolteist kuud edasi. Ainult see, et üks mees keda ma ei tunnegi lõikas endale näppu muutis minu elu, mõneks hetkeks 🙂 Elu on üks suur juhus…

Read the rest of this entry »





Jälle merel

11 04 2010

homsest kuni 26 aprillini olen olen maailmast ära lõigatud. Pärlikarbid vajavad puhastamist, raha teenimist.

Näeme varsti jälle!





Isemoodi innovatsioon

9 04 2010

Järgides oma igapäevast rutiini käisin õhtul kohalikus Vic! hotelli baaris oma õhtueinet tegemas. Hea lihtne – ostad endale joogi, mis tavaliselt on apelsinimahl ja maksad 2.25 – 3 AU$ vastavalt letitöötaja suvale ning ulatad neile vajaliku talongi mida saab igast kohalikust hostelist. 🙂 Nüüd võid asuda sööma. Mõnus ja juba sisseharjunud rutiin.

Tavaliselt jalutan ma peale seda tagasi hostelisse mõeldes päeva mõtteid ja plaanin tulevikku. Parematel päevadel astun tee peale jäävast McDonalds nimelisest restoranist kohast läbi ja ostan odavat topsijäätist. Seekord aga astudes mööda koduteed, Darwini keskväljakul kui nii võib öelda, märkasin, et käib mingi show. Astusin ligemale. Kahjuks polnud väga palju ruumi enam jäänud ja pidin võtma sisse koha prügikasti kõrval ja asusin tegevust jälgima. Keda see kerge lehk ikka segab.

Millega oli tegu? Mingi mees, kes algul ei paistnudki kõige suurem tegi seal erinevaid jõuharjutusi. Särgi peale oli kirja pandud The Strongman Show. Tõesti mees avaldas muljet sellega kuidas ta algul keeras spiraali 12mm ümara rauapulga, seejärel kalakujuliseks 16mm ümara raua ja nagu sellest veel vähe oleks võttis 18mm läbimõõduga pulga ja tegi sellest publiku marulise kaasaelamise saatel U-raua. Vahva.

Read the rest of this entry »





Otsustav otsustamatus

8 04 2010

Minul on minuga viimasel ajal raske. Hirmsasti hakkab juba ära tüütama, et mu otsused langevad ja siis teen need uuesti ümber ja siis pärin Eestist veel igaks juhuks aru ja… ühesõnaga igavene jama. Ei ole sellise endaga praegu rahul.  Samal ajal on nii ühel kui teisel pool kaalukeelt vägagi võrdsed panused, mis peabki otsustamise raskemaks tegema. Minna, jääda või tulla on küsimused mis mu peas kummitavad.
Kehtib vist minugi kohta see mis Aavo Kokk tänases Päevalehes ütleb, et sageli segab meid selgelt mõtlemast ja ratsionaalselt otsustamast mõõtkava, mille ise oleme (endale) seadnud. Kui on palju võimalusi mingi asja tegemiseks, siis on ka projekti mõõtmed suuremad – kõik võimalused tuleb ju nüüd ja kohe realiseerida.

Täna langetasin mind ennast juba pikka aega vaevanud küsimuse. mitte küll midagi eluliselt tähtsat aga siiski. Nimelt olen kaalunud ühte ja teist fotokaamerat ning vägagi kimbatuses olnud. Täna poodi minnes lõin lihtsalt käega ja ostsin ära ühe neist mida juba mitu kuud piidelnud olen. Siin ta siis on minu kullakallis Panasonic Lumix TZ-7. Lingi peale vajutades peaksite nägema täpsemaid tehnilisi parameetreid ka Photopointi kodulehelt. Ühesõnaga saab see kaamera olema mulle heaks sõbraks ja teeb palju häid pilte.

Teine ja palju tähtsam otsus oli mul ka nagu kuum kartul umbes nädala jagu peos. Tänaseks olen otsuse langetanud ja suusakeskustele selja keeranud. Kuigi veel viimasel hetkel tuli veel teinegi kutse vestlustele otsustasin Eesti suve kasuks. Või vähemalt nii ma arvasin. Olles ostnud ära pileti homseks Bali saarele (Indoneesia) ja sealt edasi planeerinud reisi kuni Eestini juhtus see mis minuga alati juhtub. Helistati ikkagi pärlifarmist ja uuriti sellel niigi ebakindlal ajal kas ma esmaspäeval tahan uuesti välja tööle lennata. Kuna sedapuhku lubati jällekord saata tagasi sinna kus tehakse häid sööke ja kooke ning ja elu on ilusam kui Broome´is töötades otsustasin pakkumise vastu võtta. Seega lükkasin oma pileti edasi praegu aprilli viimasele päevale.

Mis täpsemalt saab pole veel ikkagi päris kindel aga kui ma koju jõuan siis olen kindel, et küllap te sellest kuulete 😉 Seniks peate leppima alates esmaspäevast jälle sellega et olen täiesti maailmast ära lõigatud ja ühtegi postitust või kirja kirjutada mul ei õnnestu.





Austraalia jahutamisest ja Euroopa kütmisest

7 04 2010

Juba esimestel päevadel Austraalias sain aru, et siinmaal pole ükskõik millise maja varustuses ühte korralikku ahju. Nagu nad meil ikka raudkindlalt nurgas seisavad. Mõtlesin, et küll siin oleks lust ja lillepidu elada. Ei mingeid soojaarveid.
Samal ajal kuskile poekesse sisse astudes oli tunne nagu astuksid sitemast saunast otse külmkambrisse. Ausõna, kui keegi oleks poehoonesse tükikese lund leidnud ei sulaks see veel niipea. Täpselt siuke tunne oli. Algul pani see mind imestama, et kuidas nad seda temperatuuirvahet nii hästi taluvad? Mina kes ma olen Austraalias kolmel kuni rohkemal korral kas päris haige või külmetusnähtudega olnud ei saa sellest tänaseni aru. Aga nii on neil kombeks. Igal pool.
Jõudes tagasi esimese lõigu juurde võiks ju arvata, et elu on siin justkui „odavam” sest kütte peale raha ei kulu. Aga natuke oludega tutvunud sain aru olen „kergelt” mööda pannud.

Read the rest of this entry »