Reisi senine teekond

27 11 2009

Ma mitte ei kahtlegi, et kõik minu sõbrad ja tuttavad on kõrgelt haritud ja tugevate geograafiaalaste teadmistega aga neile, kes siia lehele juhuslikult sattuvad ja ei tea Austraalia geograafiast midagi saavad vaadata alljärgnevat pilti. Kaarti saab ise muuta ja uurida lähemalt vajutades sellele lingile.

Seda kaarti lähemalt vaadates võite arvestada, et järgmiseks sihtkohaks on meil hetkel vist kaks varianti. Mina tahaksin pigem ülessepoole Cairnsi või Arlie Beachi (imelised rannad ja äkki saaks seal ka surfata juba?) poole mis sobiks eestlasele väga. Pole seda veel läbi arutanud. Seal peaks pääsema ka suurele korallrahule sukelduma või snorgeldama.

Teine variant on, et pöördume tagasi sinna, kus me retk alguse sai. Surfers Paradise või Brisbane. Kuidas täpsemalt edasi läheb polegi veel teada, sest kõik sõltub ka sellest kuidas meil tööd on ja raha koguneb. Praegu justkui oleks tööd ja raha peaks ka kogunema. Samas pole seda jälle liiga palju, et saaks väga võtta ja lihtsalt puhata. Samas pole Bundaberg koht, kus liiga kaua tahaks passida. (suured kulud, väiksed tulud) Hoolimata sellest, et tekkimas on esimesed sõbrad. Sakslased, rootslased ja üks inglise kutt.

Advertisements




Austraalia: Olen vist tõesti kohal!

26 11 2009

Austraalia pakub mulle teemasid kirjutamiseks lausa iga päev. Ole ainult mees ja pea meeles mida sa päeva jooksul tööd rügades mõtled. Aega mõtlemiseks just pole sest kogu aeg käib miski tädi (tegelikult ülemus) sul kellaga kõrval ja annab erinevat statistilist infot. Mitu istikute kasti sa minutis oled läbi jõudnud vaadata, mitu suurt 4×8 kasti ala sa oled läbi käinud ja alati annab ta märku, et peaksid kindlasti „kiirust lisama“ sest nüüd on juba „silm sisse harjunud“. Kõik on nagu F1- s ja käib täpselt süsteemi ja kella järgi. Välja arvatud palk… Täna oli ta minuga esimest korda rahul – i don´t give a shit : )

Kuigi mälu on mul hea aga lühike siis panen kirja need asjad mida praegu olen kuulnud ja tahan teiega jagada. Minul võtsid need peaaegu suu lahti.

1. Kas sa teadsid, et Austraalias saab päevitada ka pilves ilmaga? Ei teadnud, siis jätke see meelde sest muidu saate endalegi üllatuseks kuldpruuniks kui mitte päris punaseks nagu minuga eile juhtus. Nimelt pilved UV kiirgust ei blokeeri ja seega tuleb ka pilves ilmaga väga ettevaatlik olla ja päiksekreem peale panna. Täna targemana kulutasin miski pool liitrikest töökoha poolt jagatavat päiksekreemi. Eilsest oli veel väga valus. Kõrvad ajavad nahka!

2. Kas sa teadsid, Austraalia lambakasvatajatele valmistab väga suurt peavalu suur dingode arvukus. Et lambad saaksis rahulikult kasvada on läbi austraalia veetud 5500 km pikk aed. Nagu ma aru sain pidi see võrkaed piisavalt õhukindel olema, et dingod selle taha ei pääse. Lamburid saavad kergmalt hingata ja dingod koristavad ainult kõhtu ja lambad jäävad neile unistuseks. See aed algab kuskilt Brisbane´i lähedalt idakaldalt ja jõuab välja lõunakaldale Sidneyst ja Melbourne´st läänes. Selle aia parandamine ja korras hoidmine pidi väga palju raha neelama aga seda jätkatakse kangekaelselt.

3. Kui Austraalia oleks väiksem ja seal keskel poleks suurt kõrbe (outback) siis oleks elu siin palju odavam. Kuna sisemaa elanike elu subsideeritakse ja hoitakse hinnad kõigile ühed siis kohalik ütles, et näiteks kirja saatamine maksab praegu 50 austraalia senti aga võiks maksta ainult 20. Mingeid näiteid tõi veel. Aga kokkuvõttes kogu elu oleks odavam.

4. Kui euroopas on McDonaldsi autoga läbi sõitmise kohad Drive-In´d siis siin on kõik sellised koha märgistatud Drive Thru. Aga siin on veel imelike asju nagu autod sõidavad ju ka valel pool teed. McDonaldsi ees kummardus – ainuke koht üle kogu Austraalia kus on tasuta Wifi.

4. Kuigi Austraalia on merega ümbritesetud on ujutavat pinda tegelt suhteliselt vähe. Oktoober kuni aprill ei saa ujuda näiteks kirde-austraaliast kuni lääne-austraalia keskpaigani sest seal on miskite millimallikate sarnased elukad vees kelle hammustus on väga mürgine ja tõenäoliselt surmav. Surm saab olema väga väga valu- ja piinarikas. Du not rekomend. Suvalises rannas, kus pole neid elukaid võivad olla krokodillid. Kus pole krokodille on väga pahad hoovused, mis viivad su merele ja sealy tagasi saada… never. Ühesõnaga ujuda võib vaid tähistatud punakollaste lipukestega rannas. Aga neid on eesti mõistes siin väga palju. Lisaks on neil miskid kanad kellel on kannus ca 5 cm pikk ja selle chickeniga ei maksa jamada. Hetkega võib ta sul kõri läbi lõigata, näiteks. Du not rekomend!

5. Idarannikul pole vaja haisid karta aga läänerannikul pidi uimede nägemine üsna tavaline värk olema. Seega katsun oma surfamised praegu ära teha, et hiljem, juhul kui sinna üldse satun, ei tahaks enam proovidagi : )

6. Kas sa teadsid, et sisemaal rännates võib Austraalias olla odavam ringi reisida hoopis lennukiga kui bussi või rongiga. Transport on siin megakallis. Et paremat tööd saada läheks vaja kindlasti isiklikku transporti. Arvan, et ostan endale raha kogunedes rolleri või enduro tsikli. Töö juures istanduses sõitis üks täna ka sellisega ringi. Sellega oleks hea tööle vuristada. Samas on auto palju praktilisem.

7. Kas sa teadsid, et kõik eelpool esitatud faktid on kontrollimata ja minu subjektiivne arvamus või tänavalt kuuldud kohalike jutt. Palun ära siis aluseks võta kui austraallasega vaidlema lähed : )

PS! Eile nägin esimesi Austraalia vallabisid või olid need kängud. Mine võta kinni. Igatahes nad olid seal ja ma nägin neid.





Australian dream: Work

24 11 2009

Austraalia on ilus maa aga selle suurus on mulle alles nüüd päriselt kohale jõudnud. See on tõesti suur. Suurem kui Euroopa. Seega on siin ringivaatamiseks vaja kõvasti tööd teha. Ikka selleks et teenida raha, mida nii väga tuhandete kilomeetrite läbimiseks vaja läheb. Ja transport on siin maailmaotsas väga kallis lõbu. Bussipiletid mõned sajad kilomeetrid suvalises suunas liikumiseks võivad maksta 100 ja rohkem kohalikku raha ( korruta ca kümnega.) Niuts. Siinamaal on tiivad odavamad kui rattad, seega linnade vahel tuleb reisida ka lennukiga.

Täiesti oot´matult sattusin juba täna tööle. Eile õhtul sõitsime Brisbane´ist ülesse põhja poole Bundabergi,
( ca 400 km) kus koguneb väga palju packbäkkereid sest siin on peaaegu aastaläbi mingi farmitöö hooaeg. Tegemist on vägagi rännulembeliste inimeste linnaga ja seda teadsime ka meie siiapoole teele asudes. Eile õhtul peale üheksat saime tööhostelisse nimega Cellblock kohale aga tööst ei teadnud midagi. Hommikul hakkas juba 8 ajal triangel käima (esimesed inimesed läksid tööle 4 ajal ja meid on siin toas kokku 9 : ) ) ja natukese aja pärast pakuti juba, et viiakse tööle ka meid. Misasja? Magavale kassile jookseb hiir suhu aga tööpäeva lõpuks tekkis küsimus kui värske see hiir oli. Töö iseenesest on justkui huvitav (ja selga väsitav ja higistama ajav) aga väga ei viitsiks seda ikkagi teha. Põhimõtteliselt töötan ma praegu aiandis ja tegelen erinevas vanuses puude sorteerimisega. (nii kasvuhoones kui ka välitingimustes) Kriteeriumid, mille alusel puid sorteeritakse on mulle ka mitmekordse seletamise järel segased. Need tüübid on seal friigid. Mina ei saa midagi aru, juhendajad ei saa aru, seega võiks iga puu õigesse auku pistmiseks küsida second opinion´it. Aga töö saamine iseenesest on tähistamist vääriv sündmus.

Järgnevalt tooks välja tööd mida ma reisiraha teenimiseks hea meelega teeksin. Vähemalt nii ma esialgu arvan. Minu puhul võib alati üllatada töö juures fakt, et nad tõesti eeldavad töö tegemist.

1. Ma tahaksin teha tööd farmis, kus tegeletakse loomakasvatusega selle väga laias mõttes. Taimekasvatus on aut, loomakasvatus seevastu tundub mulle põnev ja huvitav, millega võiks kätt proovida küll. Selliste farmide alla lähevad nii farmid, mis kasvatavad lambaid ja veiseid lihaks kui ka piimafarmid mida peaks siin ka piisavalt olema. Eriti lahe tunduks lambafarm.

Tegin juba väikest uurimustööd ka kus lambaid kasvatatakse. Tuleb välja, et läbi Austraalia on veetud 5500 kilomeetrit pikk aed, et austraalia kaguosas oleks lambakasvatajad dingode eest kaitstud. Selle aia eest kantakse pidevalt hoolt ja sellele kulub tohutuid summasid aga midagi paremat pole keegi suutnud välja mõelda.

Mis ma loomafarmis teeks? Ah, olen enda meelest kõige peale mihkel alates traktoritega ringi kimamisest kuni tarade ehitmamiseni. Mõne käru võin ka põlema panna. Kes teab, see teab.

2. Ma tahaksin tööd teha kaevanduses. Siin maal on väga palju erinevaid kaevandusi alates hõbedast ja kullast kuni tavalise raua ja vaseni välja. Enamus toodangust müüakse vist Hiinasse aga sellest ma väga palju ei tea. Seal võiks põnevaid inimesi kohata ja huvitavaid töid teha. Nende puhul on plussiks veel see, et need asuvad tavaliselt inimtühjal sisemaal kus toitmise ja ulualuse eest hoolitseb tööandja. Raha pole seal ka kuskile kulutada. Ümberringi on sajad või tuhanded kilomeetrid tühjust ja kõrbe. Ideaalne töötegemise koht!

3. Kõige huvitavam oleks töötada baaritöötajana või ettekandjana kuskil restoranis või baaris. Seal näeks inimesi ja tegemist on puhta tööga. (võrreldes keskmise farmitööga) Selleks, et alkoholiga võiks tegeleda tuleb teha läbi koolitus mille järel omistatakse sertifikaat nimega RSA – Responsible Service Alcohol vms. Hetkel ei viitsi seda teha aga kui peaks vaja olema saab päevaga hakkama ja siis hakkan suure huviga baaritöötajaks. Mõned sõbrad teavad mu firmajooki nimega Elephant Lips. Sellega prooviksin nii mõnegi austraallase teise ilma saata.

4. Mul pole veel õrna aimugi kus või kuidas seda tööd teha saab, aga olen kuulnud, et on olemas kasvandused orgaaniliste pärlite tootmiseks. Töö mida seal jätkub on nende pärlirestide puhastamine suvalistest vetikatest, kes tahavad kangekaelselt sinna kinnituda. Paha poleks proovida ka mõnda kala- või krabilaeva. Aga selle plaani kohta olen ma tänaseks hetkeks tõesti kõige vähem infot kogunud. Tean ainult niipalju, et sinna tahab tõenäoliselt palju minusuguseid inimesi sest palgad on täitsa korralikud. Samal põhjusel nagu kaevandustes. Kalalaevad on merel mitmeid päevi ja söögi eest hoolitseb tööandja, lainetava ulualuse eest samuti.

5. Kui pole eesmärki siis viivad kõik teed Rooma. Selle töösoovi lahendamiseks saan ma linnukese teha ükskõik millise töö taha, kus tuleks inimestega rääkida. Nimelt tahan ma teha ükskõik millist teenindustööd. Tahan inimestega suhelda ja rääkida. Väga praktilisel põhjusel – inglise keele arendamiseks. Kuigi vahel tundub, et see jaburus mida nad suust välja ajavad ei ole mitte meie kõigi armastatud ja kiidetud inglise keel. Igatahes ei rääkinud või ei pärandnud nende vangidest esivanemad lastele seda ilusat briti inglissit mida euroopas kuulda saab. Kuna järgmine nädal liigum siit linnast natuke edasi võib juhtuda, et hakkame otsima tööd turismisektoris. Vaatame veel mis sellest välja kukub.

Kuhu ma oma tööotsingutega välja jõuan näeb järgmise kuue kuu jooksul aga sinnamaani teen endast kõik oleneva, et need 5-10 erineva iseloomuga ametit, mis mul mõtetes mõlguvad läbi proovida. Annan endale praegu aru, et tulenevalt vanusest peaks varsti kätte jõudma hetk kus ma kasvan suureks poisiks ja pean vastutustundlikult Eestis tööl käima hakkama. Karjääri arendama PR vallas, et sellega toita iseennnast ja liisida vajadusel nii naine ja lapsed kui ka maja ja vinge keskklassi auto, pruun iiri setter jne. Siis ei saa enam proovida selliseid lahedaid ja easygoing ameteid. Tahan selle kõik siin teoks teha, et oleks millest lastelastele rääkida. Muidu pean ka neile ainult igavat Wertersi juttu vanaisa esimesest karamellikommist rääkima…





Austraalia – meeldiv nagu lubatud

22 11 2009

Kell on umbes 8 reede hommikul (meie aja järgi siin) teie aja järgi siis neljapäeva südaöö kui lennukirattad puutuvad maad. Selja taga on väsitav öö ja pole selle aja jooksul saanud magada rohkem kui tunni või kaks. Sellest hoolimata pole väsimust tunda. Olen lennukis ära vaadanud The Ugly Truth, Batman – The Dark Knight, CSI… Lõpuks oleme maandunud. Lennukilt maha astudes on tunne nagu astuks sauna. Mõnusalt, sauna kohta jahedasse leiliruumi. Edasi tollikontroll, meeldivad tollitöötajad ja olemegi teisel pool piiri.

Aga, mis edasi saab? Otsime bussi aga seda ei leia. Küsime bussijuhilt abi ja saame endalegi üllatuseks tasuta sõidu esimesse bussipeatusesse. Tasuta! Bussijuht on rõõmsameelne ja elurõõmus, frustratsiooni, mida näeb meie bussijuhi nägudelt pole seal kunagi olnudki.

Esimese bussipeatus kus meid maha pannakse tekitab meis küsimusi, et kuhu edasi. Järgmine bussijuht, kes seal peatub küsib abivalmilt kuidas ta meid aidata saaks? Nähes meie mittemidagi teadvaid nägusid pakub ta välja et viib meid lähimasse linna- Tweed Heads. See on hea. Seal saame omale kohaliku telefoninumbri. Minu kohalik number saab olema 045 1033 132. Sellele võite Skype´ga helistada. Eesti number on väljas. Sellele pole mõtet ka sõnumeid saata.

Apteegis käisin ka kohe esimesel päeval oma suurt varvast parandamas, mille ma vastu Petronas Towersi treppi korralikult katki lõin. Seal kohtasin ühte toredat poolatari. Nohu köha ja muud külmetushaigused on tsipa järele andmas. 35 kraadise soojuse käes oleks see ju päris imelik kui ei annaks.

Samal päeval sai ka kohe randa ja vajalikud turistikad tehtud. Ühte neist näete eelmise postituse juures. Õhtul ööbisime Couch Surfingu kaudu leitud Pauli juures, kes töötab igapäevaselt maksuadvokaadina. Siinmaal on tavaline, et maksudeklaratsiooni täitmiseks pöödutakse advokaadi poole, kes aitab maksudest tagasi arvestatava summa välja arvutada. See on terve äri ja selles majas elades tundub, et tegemist pole kehva äriga.

Pilte näete varsti ka ja võib-olla laen võimalusel ülesse ka Flickr´isse. Ajuvaba sealjuures on see, et Austraalia peaaegu monopoolne internetipakkuja Telstra maksustab internetti mahu pealt. See omakorda tähendab igasuguse üleliigse laadimise vältimist. Kaasaarvatud näiteks piltide ülesse laadimine. Kuidas saab kaasajal internetti maksutada mahu järgi, oinakari.

Tänaseks on selgemaks saanud ka suure mere saladused. Kuigi siin on mitusada kilomeetrit ilusat rannajoont, ei tohi ikkagi ujuda seal kus silm vett kohtab. Hoolega tuleb jälgida punakollaseid lippe sest nende mittejälgimine võib lõppeda lihtsalt uppumisega. Mere põhjas liikuvad hoovused ja lained on salakavalad. Oli väike plaan ka surfitundi minna aga asendasime sele internetipulga ostuga. Interneti igapäevane kättesaadavus läks meile maksma 229$. Aga seda on ka väga vaja seega loodame, et hirmkallis intenet teenib ennast kiirelt tasa. See oli minu seni kõige allim väljaminek siinmail. Peab teenima sest alates tänasest oleme väga tõsiselt võtmas ka tööotsinguid. Varsti hakkab see võib-olla juba kriitilise tähtsusega olema. Hetkel veel õnneks mitte. Täna liigume läbi Brisbane´i packbäkkerite linna Bundabergi poole mille juures palju farmitööd leida võib. Siit algab ka uuesti minu tööinimese elu.

Lisaks tahaksin veel rääkida huvitavatest faktidest, mis ma olen Pauli käest Austraalia kohta kuulnud. Aga kuna hetkel on kiire siis peate tsipa ootama.

Positiivse üllatuse on valmistanud ka huvi selle blogitüki vastu. Vaatajate arv on mind päris ära ehmatanud ja kirjutamata jätta ei julge enam küll : )





Kuala Lumpur – segades s…a saiaga

20 11 2009

Ega sest midagi head ju tulla ei saa või siiski? Poole rohkem saia või hoopis …
Umbes selline tunne jäi minul Kuala Lumpurit külastades. Ausalt, minu linnas veedetud aeg oli napp aga sellegipoolest nägin ära linna visiitkaardi: kokku ligi 600 000 tonni kaaluva ja päikse käes roostevabast terasest ja klaasist kiiskava Petronas Towersi.* Nii mõnegi muu asja nägin ka ära. Kõigil KL-is peatuvatele või sealt läbi sõitvatele turistidele soovitan tornide asemel minna hiinalinna „Reggae baari“ kus võib õhtuti keeda tõeline elu. Meie olime seal hilisel pärastlõunal. Lisaks leiab sealt odavama elamise ka.

Just soovitatu esindab seda enamust räpasesest ja haisvast tüüpilisest Aasia suurlinnast. Kuala Lumpuri tegelikust palgest. Kuigi käputäis kohalikke mahub ka südalinna ultramodernsesse piirkonda kontoritööle tundub enamus raha kogutavat hoopis keerulisema ja raskema tööga. Maal võiks elu seega veel hullem olla. Sinna paraku ei jõudnud. See oleks olnud huvitav.

Räuskavad inimesed on kõikjal – tänavatel, bussijaamades, poodides ja kus iganes veel täiesti tavaline nähtus. Vastikult üksluine ja ära tüütav nähtus. Rehepapi mentaliteet on tugav ja sestap üritatakse orjameelsetelt kummardada ja kiita ning valge inimese rahakotti iga sammul tühjemaks pigistada. Ausalat ja autult.

Küsimus, et kas ka meiega? Ikka, ikka ja vähemalt kaks korda seda viimast. Esiteks müüdi meile ühel Kuala Lumpuri „restoranitänaval“ keskmiseid nuudeleid umbes peaaegu ligilähedaselt Eesti hinnale. Räige ülekohus millest alles järgmine päev aru saime.

Kainestavale arusaamisele järgnes uus saun. Nimelt oli vaja lennujaama jõuda. Bussijuht müüs pileti ja kõik oleks justkui korras aga kui hakkasime bussi peale minema kästi istuda. Ei, mitte bussi. Kell sai 6 ja meie arvatav buss sõitis välja. Meie passisime bussijaamas ja tüüp endale küsimusi esitada ei lubanud. Lennuaeg Brisbane´i poole aga lähenes kiiruga. Olime kohalejõudmise arvestanud üsna optimistlikult. Kuigi olime arvestanud stardiga kell kuus, et seitsmeks lennujaama jõuda, oli selleks ajaks meie üllatuseks meid bussist välja tõstetud ja ootasime teist bussi kuhu meie ja mõned õnnetud reisijad maha tõsteti. Buss ei tulnud. Kell oli juba 19.10 ja lennuaeg lähenes, tädi ütles, et lennujaama on bussiga 2 tunni tee. Takso maksis 90 MYR-i, mis tundus liiga kallis. Pinge kasvas sest lennuni oli jäänud ainult kaks tundi ja mõned minutid. Lõpuks jõudsime küll lennujaama, kuid olime ühed viimased, kes pagasi lennukile ära andsid. Puudu ei jäänud palju, et KL-i jäädagi…

Reistarkusena tahaksin öelda, et mööda liikuvat treppi ei tasuks vastu selle liikumissuunda ülesse joosta. Isegi kui need on Petronas Towersi trepid Targad aga pidavat teistelt õppust võtma. Pragu olen oma varbakese sidemesse sidunud ja loodan, et täna vahele jäätud suplus Tweed Headsi rannal saab homme teoks. Üldiselt ravitsen seda juba miski antiseptikuga.
.
*tuleb mainida, et tegemist oli ka erialaselt väga hariva võimalusega. Retkedele on tekitatud kunstlik defitsiit. Torni pääseb küll tasuta aga see-eest tuleb taluda 8 minutit kõige igavamat õlifirma korporatiivset bullahit´i.





Poolel teel – Kuala Lumpuris

18 11 2009

Vaadates kui palju siit täna infot otsitakse, on viimane ja kriitiline aeg miskit kirja panna. Kuna mu tagusmik tulitab ja olen külge püüdnud kerge külmapisiku, boonusena magamatus panen oma praegused mõtted ja saavutused kirja punktidena

– Lahkumiseelse hommikusöögi K keskuses võib liigitada väga meeldivaks. Peaks tihedamini ära käima? : )

– Saabudes Tallinna lennujaama mõtlesin, et viimase kahe aasta soov lennukiga lendama minna lõpuks täitumas. Esimesed vilkuvad tuled lennujaama katusel, mida Ülemiste Keskuse poolt sammudes märkan tekivad mõnusalt sooja tunde.

– Lennujaama jõudes saab kinnitust fakt, et ma olen vist kusagil külma saanud. Kurk on valus aga enesetunne on veel OK.

– Pakin ümber Vana Tallinna, mida pakun Couch surferi hostile. Hiljem selgub, et Malaisia jaoks on seda poole rohkem kui riiki tuua tohib. Too bad. Aga saan ikka üle piiri.

– Londoni lennujaamas kulub jälle meeletult aega. Aga poole päeva pärast saame siiski lennukisse ja Eesti aja järgi 3.15 öösel alustame lennuga Malaisiasse. Lennuk on selleks hetkeks lennu algusega hilinenud ligi kaks tundi. 12 tundi pluss pudinad teeb lennuk maandumise KL-is. Lend on mõjunud mu ahtrile hävitavalt. Tagasi teen jalgsimatka või tulen laevaga. Väga valus on.

– Londoni lennujaamas tekib meil Kariniga lahe äriidee. Sellel võiks isegi jumet olla : )

– Lennukis joon oma esimese tassi Goldrexi. Köhin mehiselt aga siiski palavikku ei ole ja loodetavasti ei tule.

– Olen jõudnud Kuala Lumpurisse ja siin on mõnusalt soe. Liiga niiske aga vähemalt soe. Vähemalt 30 kraadi. Leidsime kiirelt hosteli ja homme kell 21.40 (15.40 eestis) kohaliku aja järgi algab lend Brisbane´i.

– Homme läheme vaatame üle Petronas Towersi ja mõned kiired külastused veel. Väga palju ei jõua. Järelikult tuleb veel tagasi tulla.

– Kui soojuskaamerad mind ära ei anna, siis pääsen ülehomme Austraaliasse. Kui olukord läheb kehvemaks muutub olukord minu jaoks hoopis huvitavamaks!

– Lisaks veel Kivipallur Jürto reisitarkus: Kes ikka 12 tundi järjest lennukis ei istu sel pee valutama ei hakka : )





Australian Dream: Entertainment

13 11 2009

Rääkisin oma reisikaaslasega juba mõni aeg tagasi, et mis selle reisi jooksul tähtis on. Ärategemise mõttes. No kindlasti tuleb tagada endale piisav rahavaru ja leida elamiskoht jne. Aga see pole päris see. Ma räägin seiklustest. Et ma võiks ennast hiljem võrrelda Jungle George´i või Indiana Jones´i või kasvõi kuradima Austin Powersiga. Seikluste nimekirjast millel peaks aasta või poole pärast linnuke taga olema, et võiks kõva häälega Savisaare kombel vastu rinda taguda – Tehtud. Savisaar pole tegelikult hea näide, tema ainult taob tamburiini ka siis kui asjad tegemata on. Ühesõnaga järgnevalt väike nimekiri oodatavatest seiklustest:

1. Aasta pärast olen ma teinud ühe korraliku ja pika reisi väljaspoole Austraaliat. Sihik on seatud Austraaliast põhja. Ma olen läbi mõelnud erinevaid sihtkohti ja riike millest läbi tahaks vuristada. Üks marsuutidest võiks olla Austraalia (kusiganes ma seal ei paikneks) –> Kuala Lumpur oma suurlinna olemusega. Sealt bussiga edasi Malaisia põhjaossa näiteks Penangi ja lennukiga Tai valgeliivalistele rannikualadele Krabisse või Surat Thani. Seal umbes 14 päeva veetnud ( viisavaba aeg ) lendaks edasi Vietnamisse ja teeks järjekordse maismaa retke Vietnami põhjaosast Hanoist kuni alla Ho Chi Minh City Midagi sellist võiks tehajuurde välja ja lendaks lennukiga sealt tagasi Taisse. Edasi tsekiks üle Indoneesia looduse ja teeks peatuse Bali saarel ja lõpetaks väsitava tripi näiteks Austraalias Perthis. Vau. Tuli päris vinge. Vahepeal tahaks veel näha ka Filipiine või näiteks Paapua Uus-Guinead. Uus-Meremaa, kardan, jääb liiga läänemaailma ja Austraalia sarnaseks. Kuna aega on vähe jätaks selle esialgu kõrvale. Ei ole aega ja (võib-olla) kindlasti ka raha : )

2. Ojaaa, seda ma tahan teha juba vähem kui aasta pärast. Korallidel nii sukelduda kui snorgeldada. Austraalia korallid pidid olema ühed ilusamad ja massiivsemad kogu maailmas. Tahan näha seda värvide mängu, kalakesi vees mulistamas ja iseennast selle keskel. Muidugi kui vähegi võimalik tahaks seda teha väljaspool turistide hooaega, et ma tunneksin ennast seal mugavamamini kui basseinis.

3. Aasta pärast olen teinud ühe korraliku Rahvuspargi või džungliretke. Selle võib täita kehvemates tingimustes ka esimese punkti all aga pigem pean silmas Austraalia vingeid rahvusparke nagu [Kakadu], [Karratha] jne. Korralik mägimatk jne.

4. Aasta pärast olen ma proovinud ära surfamise võlud. Ma ise loodan, et see on lihtne nagu lumelauaga sõitmine. Teadjamad räägivad, et hoopis keerulisem. Minu omad?Palju-palju keerulisem. Ma ei arvagi, et minust peaks surfihull ja hea surfar saama. Aga võib-olla hakkab meeldima ja tahan rohkem surfata kui üks kord. Võib-olla muutun Matthew McConaughy sarnaseks filmist „Surfer“ aga esialgu on eesmärgiks teha üks korralik surfipäev. Muide eelnevat filmi soovitan vaadata. Väga mõnus film, mis tuletab töönarkomaanidele meelde, et chill on olemas. Soovitan ka Eesti meeste raamatut „Surf“

5. Aastab pärast, kui julgus lubab, tahaksin hüpata benjiga. Tean et seal on ühed suured ja sügavad orud millesse võib hüpata. Samas räägitakse benji kohta palju, palju õudusjutte ka. Need ei pruugigi müüdid olla, seega vaatan kuidas sellega saab. Aga võimalusel korral kaalun tõsiselt.

6. Aasta pärast ei tahaks ma mitte nõustuda väitega, et ma pole kunagi käinud tõeliselt suurel spordivõistlusel. Selle vea tahaks parandada. Pole vist isegi vahet, mis ala vaatama läheks. Austraalia võimalused on tegelikult ju üsna mitmekesised. Tennises Australian Open; Vormel 1 karusell, WRC ralli peaks seal kuskil olema, Uus-Meremaal kindlasti on. Aga pigem pean silmas ikka mõnd hiigelstaadionit vajavat võistlust. Ka mõni hea kontsert võiks olla piisav, et linnuke kirja panna.

7. Nojah Sydney tahaks ka läbi käia. Mis siin ikka rääkida. Teate kõik mida seal vaatamas käiakse. Mina tahan võib-olla ainult tsipakene rohkem 😉

8. Viimane, kindlasti ettevõetav seiklus, on selline poolpõnev-pooligav. Ühesõnaga, kuna ma lähen reisile kaaslasega, siis tema soov oli kängut paitada. See on see igavam pool. Põnevam pool on see, et mina tahan paitada krokot. Mitte mingit väikest ja alles koorumata krokomuna vaid ikka sellist, mis pikkuses minuga võistleks ja kellele laiuses häbistavalt alla jään. Kui võimalik, siis metsikut : )

Nonii, see öeldud jään põnevusega ootama ja vaatama mida nelja päeva pärast algav seikluslik reis veel lisaks toob. Need asjad tahan nagunii ära teha.

Ja tsiteerides-parafraseerides klassikuid: Ma olen noor, tugev ja terve mees! Tahan kõike seda saada. Natukene rohkemgi.