Kui mind enam ei ole…

19 02 2010

…internetis, siis olen hoopis merel. Ja nii oma 2-3 nädalat järjest. Ei blogipostitusi, kirju, kõnesid  – mitte midagi. Olen maailmast täiesti ära lõigatud. Asun keset tühjust ja tegelen raske tööga. Pärlikarpide puhastamisega.

Pikalt olen hoidnud seda suurelt välja kuulutamast aga ükskord peab oma tulevikuplaanidest rääkima hakkama. Nimelt lendasin Darwinisse teadmisega, et siin on palju rohkem tööd ja loota võib finantsilise seisu  olulisele paranemisele. Sealhulgas oli mõtetes mõlkumas ka võimalus teha juba ammu välja hõigatud pärlifarmi tööd. Reis oli jõudnud omadega sellisesse punkti kus oli vaja sooritada restart ja tegutsemisplaanid vajasid ümber mõtlemist. Pärast mõningaid ponnistusi võin öelda, et olen Paspaley Pearling Company töötaja. Aga asjad ei ole liikunud mitte nii nagu mina olin neid ette kujutanud.

Üldiselt ei liigu Austraalias midagi plaani järgi aga sellist õnnetusehunnikut nagu mina on raske ette kujutada. Kõigepealt ei tahetud minust midagi kuulda. Kui mind lõpuks jutule võeti olin ma kannatamas mangopuu okstest tilkuva piimja massi tekitatud allergia käes. Kuna 32 kraadine merevesi on täis kõiksugu ohtlikke ja vähemaohtlikke (aga siiski ohtlikke) baktereid ja molluskeid ei lubatud mind merele. Probleem oleks võinud üle pea kasvada ja sealt ei saa lihtsalt arsti juurde jalutada. Lähima asustatud paigani on olenevalt minu töökohaks olevast farmist 2000 kilomeetrit. Tööle sõidutatakse eralennukiga.

Read the rest of this entry »

Advertisements




Destination: Atherton

17 01 2010

Mõni aeg on mööda läinud ja jälle olen leidnud endale püsivama töökoha. Seekord siis vist veel väiksemas linnakeses kui Bundaberg. Linnal nimeks Atherton ja asub see Austraalia kirdenurgas. Esimene suurim linn siinkandis on Cairns, mis asub 90 km eemal. Atherton ise on umbes selline Türi suurune linnake.

Internetis iseloomustatakse Athertoni järgnevalt:

Atherton is the ‘capital’ of the lovely Tropical Tablelands, a land of beautiful lakes, waterfalls, rich red soil and tropical rainforest. Here the temperature is cooler, the pace is slower and there is a feeling of relaxation in the air. The rich Tableland area is famous for producing peanuts, maize and potatoes. The area also has a number of natural attractions such as the Curtain Fig Tree, Millaa Millaa Falls, crater lakes and amazing rock formations.

Kokkuvõtvalt on tegemist jälle ühe suurema farmikeskusega, mille ümber peaks olema piisavalt uurida ja puurida kui peaks leiduma vaba aega ja võimalust auto rentida.

Jõudsin siia neljapäeval ja tööle asusin juba järgmisel päeval. Tööd teen mangoistanduses. Minu tööks on võrast juba lõigatud okste kokku riisumine, mille traktor seal hiljem mingi imeriistaga kokku peaks korjama. Töö on raske. Esiteks paistab päike kogu päeva otse pähe ja teiseks – oled sa kunagi proovinud 10-11 tundi järjest riisuda? Pausid on ainult kell 9, 12 ja 3. vastavalt siis 15, 30 ja 15 minutit. Tööpäev algab argipäviti kell 6.30 nädalahetusel kell 7. Austraalia farmeritele kohaselt eeldavad nad tööliselt ikkagi kehvemal juhul 2 aga paremal juhul 4 või ideaalsel juhul 8 korda kiiremat tegutsemist kui on inimvõimete piirid. Mina olen nende jaoks liiga aeglane. Sellelt kohalt vallandamine ootab mind nagunii ees. Aga mis te arvate kas ma hoolin sellest? Üldiselt tuleb rahulikuks jääda ja öelda seda mida mõtled. Seda viimast küll iseendale, kinnitamaks et sinul on õigus : )

Mango iseenesest on täitsa mõnus suutäis aga panen kõigile eurooplastele südamele, et neid korjama minnes riskite tõsiste tervisehädadega. Nimelt mangode korjajad euroopast on enamuses vaevlemas päris karmi allergia käes. Tekib karm lööve ja paistetus. Pärast tuleb neelata steroidravimeid ja arstidele meeletuid summasid välja käia. Lisaks see mangovedelik on happeline ja kõrvetab kätele haavasid. Aga see viimane on neist kõige väiksem mure. Minu töö on vist üks väheseid mida sellises istanduses teha kannatab.

Teise päeva lõpus küll hakkas parema käe ranne hirmsasti haiget tegema ja läks paiste. Tõmbasin hetkel elastiksideme peale ja loodan et paraneb. Farmer ootab mind küll esmaspäeval tagasi aga kui valutab siis ei lähe seda viga ainult hullemaks tegema sinna. Ei saa ju parema randmega riskida. Millega ma siis suvel gaasituutut keerama peaksin? Vasaku käega või? : ) Ja üleüldse pole mingit mõtet siin tervise hinnaga rabeleda. Hostli omanik kellele ma pinda käisin, et ta mu farmi vahetaks mõtleb selle peale. Mõelgu kähku : )

Tulevikust ja olevikust

Mäletan, et siia tulles oli minu plaan rohkem lõbutseda ja vähem tööd teha. Olles mõnda aega siin koha peal, olen prioriteete natukene ümber hinnanud. Nimelt leian, et olulisem on ikkagi terve mõistusega asjadele otsa vaadata ja mitte hiiglama summasid kulutada lahedatele asjadele, mille ma saaks kätte ka kodus. Odavamalt. Nimelt käib mulle hirmsasti vastukarva see hirmus trügimine igasugustele turismiatraktsioonidele ja seda meeletute hindade eest. Ma ei ole eales valmis selliseid summasid välja käima. Mul on kohaliku turismitööstuse vastu väga sügav allergia tekkinud.

Loobun kindlasti benjihüppest. See maksab 125+125$. Esimene 125 on hüpe mis polegi kallis aga teine pool on ainult piltide eest!? Klge kohalikud, olete ennast segi joonud või midagi? 1250 EEK piltide eest maksta? Hoidke kogu see krempel parem endale. Lähen teinekord ja kuhugi hoopis lahedamasse kohta hüppama. (juttu siis Cairnsi lähedale ehitatud hüppamistornist, mis peaks Austraalias ka suhteliselt ainuke olema) Näiteks Uus-Meremaale.

Langevarjuhüpe, tandem. 250+100. Jah viimane osa on jälle pildid. Teen parem eestis terve kursuse läbi ja saan igal ajal ja igal pool iseseisvalt hüppamas käima hakata. Fotoka võtan ka kaasa ja saan pildid tasuta kätte! Ainuke asi mille osas natuene kahtlen on sukeldumiskursus. Great Barrier Reef on siiski olemas ainult Austraalias. Aga eks ma vaatan.

Ühesõnaga selle reisi edasine moto on rohkem teenida ja rohkem odavaid aga lahedaid lõbustusi leida. Vältida kommertsi ja seda mida kõik siin nagunii teevad. Tahan vastuvoolu ujuda : ) Sellele veendumusele olen selle reisi jooksul jõudnud.

PS! Sellel nädalal algasid ka esimesed kandideerimsied suusakeskustesse. Hoian selle silma peal sest sellest sõltub suures osas minu tulevik siin Austraalias.





Olen nagu sangar seiklusfilmis…

2 12 2009

…pigem Robinson Crusoe kui James Bond!

Nüüd siis eilse ülilühikese blogipostituse juurde 🙂 Tööhostelil on süsteem, et seinale pannakse igal õhtul nimekiri sellega kuhu keegi tööle läheb. Töötegijate nimede all on teine list -standby list. Need kes ootavad tööd ja kellele pole kohta leitud. Olles siinmaal nädala nõmedas aiandis iivil leidiga puid ja maid jaganud, peamiselt puid, sest neid oli alati liiga vähe (statistika) sorteeritud tabas pühapäeval meid tõsine šokk – olime sattunud standby listi – pole tööd. See oli õudusunenägu sest esmaspäeval tuli maksta uue nädala elamisraha ja rahavarud olid lõpukorral – on siiani.

Seega esmaspäeval käisin läbi ja helistasin nii palju kohti kui võimalik ja tulemused olid vähelubavad – ühes kohas oleks üliraske tomatikorjamise töö saanud aga… sain meie hosteli töölistist õhtul näha, et olen miskis pakkimiskojas tööle arvatud. Tuli välja, et pakin kirsstomateid. Mulle see töö meeldib.
Väga meeldib. Samas järgmise palgapäevani on veel aega ja eile käisin viimase raha välja uue nädala üüriks ja raha ongi täiesti otsas. Sest, ma rsk, kaotasin töö juures taskust kuidagi 50$. Kuidas saab nii olla? Kui keegi hakkab närvidele käima saab tast lihtsalt mitte välja teha või minema minna aga mida teha siis kui sa hakkad juba iseendale närvidele käima? Ühesõnaga olin enda peale väga kuri. Maksmata on veel transpordirahad ja töödeposiit.Viimast ei kavatsegi maksta kui vähegi õnnesub.

Minu töö on lühidalt selline: seisan konveieri kõrval, kus jooksevad mööda väiksed (250g) kirsstomatite karbid. Minu ülesanne on need karpidesse tõsta. Aga kujutate ette et sellist tööst võib täitsa higistama hakata. Eriti kui tuleb liinilt umbes 50-60 karpi minutis. 30-40 karpi on juba mõnus aeglane kulgemine. Ei usu, proovige siis järgi!

Eeldusel muidugi, et teil on kodus umbes 8 tonni kirsstomateid, mille päevaga pakkidesse tahate ajada. Ahjaa siis see konveier ja mustmiljon karpi ja mitusada euroaluse täit (siin maal on see siis Austraalia alus?) kasti. Vahepeal tuleb miskeid kleepse ka kleepida. Töö on lahe ja lihtne. Väga tähtis ka, et puhas,erinevalt aiandist, kus sind alatihti sprinkleritest läbimärjaks pritsiti, põlvini poris sumasid jne. Tomato business – eriti pakkimise osa- on nagu paradiisi sattumine võrreldes eelneva tööga aiandis. Kui kõik hästi läheb siis selle nädala tööga väljun ka pankrotilähedasest seisust ja võin isegi järgmise ja odavama linna peale mõtlema hakata. Seal kus elamiskulud oleks madalamad ja palk ka võib-olla tsipa suurem.

Järgmiste eesmärkidena keerleb peas Surfers paradise, sest Karin lahkus sinna ja praegu seiklen üksi. Cairns ja Tully, kus saab aasta läbi banaane korjata või hoopis läänekallas ja PERTH Viimane eeldab aga suuremat raha ja lennukipiletit. Samas pidi läänekaldal vähem backpäkkereid olema ja töö saamine on lihtsam. Eriti Farmitöö. Katsub teadjamatega tsipa nõu pidada enne kui otsustan 🙂 Esmaspäev oli väga ärev ja stressirohke päev. Kuigi ma olin vahepeal täiestimeeleheitel siis teistel hetkeldel see isegi meeldis mulle. Esmaspäev oli põnevalt närvesööv ja kaalul oli pmst kogu mu eluke! Ma tunnen, et elan mitte ei võta ainult ruumi. Olgu ausalt tunnistatud, et elu Eestis tundub siit kaugelt vaadates päris ilus. Arvestades, et teie saate loodetavasti valged jõulud ja verivorsti – mina parimal juhul võhivõõrastega tsipa viinerit süüa või randa ujuma asuda.

PS! Kuna meie teed Kariniga on hetkel lahku läinud ja tema otsib tööd siis andisn temale ka meie interetipulga. Seega pole mul enam internetti ja blogipostitused saavad olema edaspidi harvemad ja lühemad. Karm reaalsus. Aga aitäh elava huvi eest kõigile lugejatele.





Austraalia: Olen vist tõesti kohal!

26 11 2009

Austraalia pakub mulle teemasid kirjutamiseks lausa iga päev. Ole ainult mees ja pea meeles mida sa päeva jooksul tööd rügades mõtled. Aega mõtlemiseks just pole sest kogu aeg käib miski tädi (tegelikult ülemus) sul kellaga kõrval ja annab erinevat statistilist infot. Mitu istikute kasti sa minutis oled läbi jõudnud vaadata, mitu suurt 4×8 kasti ala sa oled läbi käinud ja alati annab ta märku, et peaksid kindlasti „kiirust lisama“ sest nüüd on juba „silm sisse harjunud“. Kõik on nagu F1- s ja käib täpselt süsteemi ja kella järgi. Välja arvatud palk… Täna oli ta minuga esimest korda rahul – i don´t give a shit : )

Kuigi mälu on mul hea aga lühike siis panen kirja need asjad mida praegu olen kuulnud ja tahan teiega jagada. Minul võtsid need peaaegu suu lahti.

1. Kas sa teadsid, et Austraalias saab päevitada ka pilves ilmaga? Ei teadnud, siis jätke see meelde sest muidu saate endalegi üllatuseks kuldpruuniks kui mitte päris punaseks nagu minuga eile juhtus. Nimelt pilved UV kiirgust ei blokeeri ja seega tuleb ka pilves ilmaga väga ettevaatlik olla ja päiksekreem peale panna. Täna targemana kulutasin miski pool liitrikest töökoha poolt jagatavat päiksekreemi. Eilsest oli veel väga valus. Kõrvad ajavad nahka!

2. Kas sa teadsid, Austraalia lambakasvatajatele valmistab väga suurt peavalu suur dingode arvukus. Et lambad saaksis rahulikult kasvada on läbi austraalia veetud 5500 km pikk aed. Nagu ma aru sain pidi see võrkaed piisavalt õhukindel olema, et dingod selle taha ei pääse. Lamburid saavad kergmalt hingata ja dingod koristavad ainult kõhtu ja lambad jäävad neile unistuseks. See aed algab kuskilt Brisbane´i lähedalt idakaldalt ja jõuab välja lõunakaldale Sidneyst ja Melbourne´st läänes. Selle aia parandamine ja korras hoidmine pidi väga palju raha neelama aga seda jätkatakse kangekaelselt.

3. Kui Austraalia oleks väiksem ja seal keskel poleks suurt kõrbe (outback) siis oleks elu siin palju odavam. Kuna sisemaa elanike elu subsideeritakse ja hoitakse hinnad kõigile ühed siis kohalik ütles, et näiteks kirja saatamine maksab praegu 50 austraalia senti aga võiks maksta ainult 20. Mingeid näiteid tõi veel. Aga kokkuvõttes kogu elu oleks odavam.

4. Kui euroopas on McDonaldsi autoga läbi sõitmise kohad Drive-In´d siis siin on kõik sellised koha märgistatud Drive Thru. Aga siin on veel imelike asju nagu autod sõidavad ju ka valel pool teed. McDonaldsi ees kummardus – ainuke koht üle kogu Austraalia kus on tasuta Wifi.

4. Kuigi Austraalia on merega ümbritesetud on ujutavat pinda tegelt suhteliselt vähe. Oktoober kuni aprill ei saa ujuda näiteks kirde-austraaliast kuni lääne-austraalia keskpaigani sest seal on miskite millimallikate sarnased elukad vees kelle hammustus on väga mürgine ja tõenäoliselt surmav. Surm saab olema väga väga valu- ja piinarikas. Du not rekomend. Suvalises rannas, kus pole neid elukaid võivad olla krokodillid. Kus pole krokodille on väga pahad hoovused, mis viivad su merele ja sealy tagasi saada… never. Ühesõnaga ujuda võib vaid tähistatud punakollaste lipukestega rannas. Aga neid on eesti mõistes siin väga palju. Lisaks on neil miskid kanad kellel on kannus ca 5 cm pikk ja selle chickeniga ei maksa jamada. Hetkega võib ta sul kõri läbi lõigata, näiteks. Du not rekomend!

5. Idarannikul pole vaja haisid karta aga läänerannikul pidi uimede nägemine üsna tavaline värk olema. Seega katsun oma surfamised praegu ära teha, et hiljem, juhul kui sinna üldse satun, ei tahaks enam proovidagi : )

6. Kas sa teadsid, et sisemaal rännates võib Austraalias olla odavam ringi reisida hoopis lennukiga kui bussi või rongiga. Transport on siin megakallis. Et paremat tööd saada läheks vaja kindlasti isiklikku transporti. Arvan, et ostan endale raha kogunedes rolleri või enduro tsikli. Töö juures istanduses sõitis üks täna ka sellisega ringi. Sellega oleks hea tööle vuristada. Samas on auto palju praktilisem.

7. Kas sa teadsid, et kõik eelpool esitatud faktid on kontrollimata ja minu subjektiivne arvamus või tänavalt kuuldud kohalike jutt. Palun ära siis aluseks võta kui austraallasega vaidlema lähed : )

PS! Eile nägin esimesi Austraalia vallabisid või olid need kängud. Mine võta kinni. Igatahes nad olid seal ja ma nägin neid.





Australian dream: Work

24 11 2009

Austraalia on ilus maa aga selle suurus on mulle alles nüüd päriselt kohale jõudnud. See on tõesti suur. Suurem kui Euroopa. Seega on siin ringivaatamiseks vaja kõvasti tööd teha. Ikka selleks et teenida raha, mida nii väga tuhandete kilomeetrite läbimiseks vaja läheb. Ja transport on siin maailmaotsas väga kallis lõbu. Bussipiletid mõned sajad kilomeetrid suvalises suunas liikumiseks võivad maksta 100 ja rohkem kohalikku raha ( korruta ca kümnega.) Niuts. Siinamaal on tiivad odavamad kui rattad, seega linnade vahel tuleb reisida ka lennukiga.

Täiesti oot´matult sattusin juba täna tööle. Eile õhtul sõitsime Brisbane´ist ülesse põhja poole Bundabergi,
( ca 400 km) kus koguneb väga palju packbäkkereid sest siin on peaaegu aastaläbi mingi farmitöö hooaeg. Tegemist on vägagi rännulembeliste inimeste linnaga ja seda teadsime ka meie siiapoole teele asudes. Eile õhtul peale üheksat saime tööhostelisse nimega Cellblock kohale aga tööst ei teadnud midagi. Hommikul hakkas juba 8 ajal triangel käima (esimesed inimesed läksid tööle 4 ajal ja meid on siin toas kokku 9 : ) ) ja natukese aja pärast pakuti juba, et viiakse tööle ka meid. Misasja? Magavale kassile jookseb hiir suhu aga tööpäeva lõpuks tekkis küsimus kui värske see hiir oli. Töö iseenesest on justkui huvitav (ja selga väsitav ja higistama ajav) aga väga ei viitsiks seda ikkagi teha. Põhimõtteliselt töötan ma praegu aiandis ja tegelen erinevas vanuses puude sorteerimisega. (nii kasvuhoones kui ka välitingimustes) Kriteeriumid, mille alusel puid sorteeritakse on mulle ka mitmekordse seletamise järel segased. Need tüübid on seal friigid. Mina ei saa midagi aru, juhendajad ei saa aru, seega võiks iga puu õigesse auku pistmiseks küsida second opinion´it. Aga töö saamine iseenesest on tähistamist vääriv sündmus.

Järgnevalt tooks välja tööd mida ma reisiraha teenimiseks hea meelega teeksin. Vähemalt nii ma esialgu arvan. Minu puhul võib alati üllatada töö juures fakt, et nad tõesti eeldavad töö tegemist.

1. Ma tahaksin teha tööd farmis, kus tegeletakse loomakasvatusega selle väga laias mõttes. Taimekasvatus on aut, loomakasvatus seevastu tundub mulle põnev ja huvitav, millega võiks kätt proovida küll. Selliste farmide alla lähevad nii farmid, mis kasvatavad lambaid ja veiseid lihaks kui ka piimafarmid mida peaks siin ka piisavalt olema. Eriti lahe tunduks lambafarm.

Tegin juba väikest uurimustööd ka kus lambaid kasvatatakse. Tuleb välja, et läbi Austraalia on veetud 5500 kilomeetrit pikk aed, et austraalia kaguosas oleks lambakasvatajad dingode eest kaitstud. Selle aia eest kantakse pidevalt hoolt ja sellele kulub tohutuid summasid aga midagi paremat pole keegi suutnud välja mõelda.

Mis ma loomafarmis teeks? Ah, olen enda meelest kõige peale mihkel alates traktoritega ringi kimamisest kuni tarade ehitmamiseni. Mõne käru võin ka põlema panna. Kes teab, see teab.

2. Ma tahaksin tööd teha kaevanduses. Siin maal on väga palju erinevaid kaevandusi alates hõbedast ja kullast kuni tavalise raua ja vaseni välja. Enamus toodangust müüakse vist Hiinasse aga sellest ma väga palju ei tea. Seal võiks põnevaid inimesi kohata ja huvitavaid töid teha. Nende puhul on plussiks veel see, et need asuvad tavaliselt inimtühjal sisemaal kus toitmise ja ulualuse eest hoolitseb tööandja. Raha pole seal ka kuskile kulutada. Ümberringi on sajad või tuhanded kilomeetrid tühjust ja kõrbe. Ideaalne töötegemise koht!

3. Kõige huvitavam oleks töötada baaritöötajana või ettekandjana kuskil restoranis või baaris. Seal näeks inimesi ja tegemist on puhta tööga. (võrreldes keskmise farmitööga) Selleks, et alkoholiga võiks tegeleda tuleb teha läbi koolitus mille järel omistatakse sertifikaat nimega RSA – Responsible Service Alcohol vms. Hetkel ei viitsi seda teha aga kui peaks vaja olema saab päevaga hakkama ja siis hakkan suure huviga baaritöötajaks. Mõned sõbrad teavad mu firmajooki nimega Elephant Lips. Sellega prooviksin nii mõnegi austraallase teise ilma saata.

4. Mul pole veel õrna aimugi kus või kuidas seda tööd teha saab, aga olen kuulnud, et on olemas kasvandused orgaaniliste pärlite tootmiseks. Töö mida seal jätkub on nende pärlirestide puhastamine suvalistest vetikatest, kes tahavad kangekaelselt sinna kinnituda. Paha poleks proovida ka mõnda kala- või krabilaeva. Aga selle plaani kohta olen ma tänaseks hetkeks tõesti kõige vähem infot kogunud. Tean ainult niipalju, et sinna tahab tõenäoliselt palju minusuguseid inimesi sest palgad on täitsa korralikud. Samal põhjusel nagu kaevandustes. Kalalaevad on merel mitmeid päevi ja söögi eest hoolitseb tööandja, lainetava ulualuse eest samuti.

5. Kui pole eesmärki siis viivad kõik teed Rooma. Selle töösoovi lahendamiseks saan ma linnukese teha ükskõik millise töö taha, kus tuleks inimestega rääkida. Nimelt tahan ma teha ükskõik millist teenindustööd. Tahan inimestega suhelda ja rääkida. Väga praktilisel põhjusel – inglise keele arendamiseks. Kuigi vahel tundub, et see jaburus mida nad suust välja ajavad ei ole mitte meie kõigi armastatud ja kiidetud inglise keel. Igatahes ei rääkinud või ei pärandnud nende vangidest esivanemad lastele seda ilusat briti inglissit mida euroopas kuulda saab. Kuna järgmine nädal liigum siit linnast natuke edasi võib juhtuda, et hakkame otsima tööd turismisektoris. Vaatame veel mis sellest välja kukub.

Kuhu ma oma tööotsingutega välja jõuan näeb järgmise kuue kuu jooksul aga sinnamaani teen endast kõik oleneva, et need 5-10 erineva iseloomuga ametit, mis mul mõtetes mõlguvad läbi proovida. Annan endale praegu aru, et tulenevalt vanusest peaks varsti kätte jõudma hetk kus ma kasvan suureks poisiks ja pean vastutustundlikult Eestis tööl käima hakkama. Karjääri arendama PR vallas, et sellega toita iseennnast ja liisida vajadusel nii naine ja lapsed kui ka maja ja vinge keskklassi auto, pruun iiri setter jne. Siis ei saa enam proovida selliseid lahedaid ja easygoing ameteid. Tahan selle kõik siin teoks teha, et oleks millest lastelastele rääkida. Muidu pean ka neile ainult igavat Wertersi juttu vanaisa esimesest karamellikommist rääkima…