Päiksetõusust eikusagimaal I

11 03 2010

Kui te imestasite, et mis minuga juhtunud on siis kõik on hästi. Käisin lihtsalt kaks nädalat merel tööd tegemas. See oli koht kuhu inimene väga tihti ei satu ja mobiilimasti pole sinna kunagi isegi mõeldud püsti panna… seega täielikus isolatsioonis. Allpool võite lugeda, mis ma laeva peal kirjutasin ja mõtlesin. See (töö)reis on minu Austraalia reisi säravaim pärl! Merehaigeks ei jäänud kordagi. Kuigi maa peal loksub kuidagi kahtlselt…

Neljandaks päevaks on meesnaine Shay, kes on mu otsene ülemus muutunud järjest kurjemaks. Tema vastutab kõige eest mis paadis pärlikarpide puhastamise ajal toimub. Aga see on lõviosa kogu ajast. 6.30- 17.00 olen täielikult tema käsutuses. Tegevusi mis siin kogu aeg meeles peavad püsima on lihtsalt nii palju. Erinevad sõlmed asjade sidumiseks; kangid, hoovad ja muud nupud; rutiinsed liigutused jne. Isegi tööpaadi (kasutatakse ka lühendit AB) pesemisel on kindel rutiin mida ei tohi mitte segi ajada (minu jumaluse arvates). Tundub, et kogu aeg käib miski rippimine ja rappimine ja eriti meeldib iga nurga peal Shay´le mind rappida kui miski peaks võtma hetke aega, et meenutada mida nüüd siis… See naine ei ole mitte pehme ütlemisega. Ühesõnaga on kuradi raske. Lisaks on ta nii imeliku aksendiga, et ma ei saa muhvigi aru.

Read the rest of this entry »

Advertisements




Australian dream: Work

24 11 2009

Austraalia on ilus maa aga selle suurus on mulle alles nüüd päriselt kohale jõudnud. See on tõesti suur. Suurem kui Euroopa. Seega on siin ringivaatamiseks vaja kõvasti tööd teha. Ikka selleks et teenida raha, mida nii väga tuhandete kilomeetrite läbimiseks vaja läheb. Ja transport on siin maailmaotsas väga kallis lõbu. Bussipiletid mõned sajad kilomeetrid suvalises suunas liikumiseks võivad maksta 100 ja rohkem kohalikku raha ( korruta ca kümnega.) Niuts. Siinamaal on tiivad odavamad kui rattad, seega linnade vahel tuleb reisida ka lennukiga.

Täiesti oot´matult sattusin juba täna tööle. Eile õhtul sõitsime Brisbane´ist ülesse põhja poole Bundabergi,
( ca 400 km) kus koguneb väga palju packbäkkereid sest siin on peaaegu aastaläbi mingi farmitöö hooaeg. Tegemist on vägagi rännulembeliste inimeste linnaga ja seda teadsime ka meie siiapoole teele asudes. Eile õhtul peale üheksat saime tööhostelisse nimega Cellblock kohale aga tööst ei teadnud midagi. Hommikul hakkas juba 8 ajal triangel käima (esimesed inimesed läksid tööle 4 ajal ja meid on siin toas kokku 9 : ) ) ja natukese aja pärast pakuti juba, et viiakse tööle ka meid. Misasja? Magavale kassile jookseb hiir suhu aga tööpäeva lõpuks tekkis küsimus kui värske see hiir oli. Töö iseenesest on justkui huvitav (ja selga väsitav ja higistama ajav) aga väga ei viitsiks seda ikkagi teha. Põhimõtteliselt töötan ma praegu aiandis ja tegelen erinevas vanuses puude sorteerimisega. (nii kasvuhoones kui ka välitingimustes) Kriteeriumid, mille alusel puid sorteeritakse on mulle ka mitmekordse seletamise järel segased. Need tüübid on seal friigid. Mina ei saa midagi aru, juhendajad ei saa aru, seega võiks iga puu õigesse auku pistmiseks küsida second opinion´it. Aga töö saamine iseenesest on tähistamist vääriv sündmus.

Järgnevalt tooks välja tööd mida ma reisiraha teenimiseks hea meelega teeksin. Vähemalt nii ma esialgu arvan. Minu puhul võib alati üllatada töö juures fakt, et nad tõesti eeldavad töö tegemist.

1. Ma tahaksin teha tööd farmis, kus tegeletakse loomakasvatusega selle väga laias mõttes. Taimekasvatus on aut, loomakasvatus seevastu tundub mulle põnev ja huvitav, millega võiks kätt proovida küll. Selliste farmide alla lähevad nii farmid, mis kasvatavad lambaid ja veiseid lihaks kui ka piimafarmid mida peaks siin ka piisavalt olema. Eriti lahe tunduks lambafarm.

Tegin juba väikest uurimustööd ka kus lambaid kasvatatakse. Tuleb välja, et läbi Austraalia on veetud 5500 kilomeetrit pikk aed, et austraalia kaguosas oleks lambakasvatajad dingode eest kaitstud. Selle aia eest kantakse pidevalt hoolt ja sellele kulub tohutuid summasid aga midagi paremat pole keegi suutnud välja mõelda.

Mis ma loomafarmis teeks? Ah, olen enda meelest kõige peale mihkel alates traktoritega ringi kimamisest kuni tarade ehitmamiseni. Mõne käru võin ka põlema panna. Kes teab, see teab.

2. Ma tahaksin tööd teha kaevanduses. Siin maal on väga palju erinevaid kaevandusi alates hõbedast ja kullast kuni tavalise raua ja vaseni välja. Enamus toodangust müüakse vist Hiinasse aga sellest ma väga palju ei tea. Seal võiks põnevaid inimesi kohata ja huvitavaid töid teha. Nende puhul on plussiks veel see, et need asuvad tavaliselt inimtühjal sisemaal kus toitmise ja ulualuse eest hoolitseb tööandja. Raha pole seal ka kuskile kulutada. Ümberringi on sajad või tuhanded kilomeetrid tühjust ja kõrbe. Ideaalne töötegemise koht!

3. Kõige huvitavam oleks töötada baaritöötajana või ettekandjana kuskil restoranis või baaris. Seal näeks inimesi ja tegemist on puhta tööga. (võrreldes keskmise farmitööga) Selleks, et alkoholiga võiks tegeleda tuleb teha läbi koolitus mille järel omistatakse sertifikaat nimega RSA – Responsible Service Alcohol vms. Hetkel ei viitsi seda teha aga kui peaks vaja olema saab päevaga hakkama ja siis hakkan suure huviga baaritöötajaks. Mõned sõbrad teavad mu firmajooki nimega Elephant Lips. Sellega prooviksin nii mõnegi austraallase teise ilma saata.

4. Mul pole veel õrna aimugi kus või kuidas seda tööd teha saab, aga olen kuulnud, et on olemas kasvandused orgaaniliste pärlite tootmiseks. Töö mida seal jätkub on nende pärlirestide puhastamine suvalistest vetikatest, kes tahavad kangekaelselt sinna kinnituda. Paha poleks proovida ka mõnda kala- või krabilaeva. Aga selle plaani kohta olen ma tänaseks hetkeks tõesti kõige vähem infot kogunud. Tean ainult niipalju, et sinna tahab tõenäoliselt palju minusuguseid inimesi sest palgad on täitsa korralikud. Samal põhjusel nagu kaevandustes. Kalalaevad on merel mitmeid päevi ja söögi eest hoolitseb tööandja, lainetava ulualuse eest samuti.

5. Kui pole eesmärki siis viivad kõik teed Rooma. Selle töösoovi lahendamiseks saan ma linnukese teha ükskõik millise töö taha, kus tuleks inimestega rääkida. Nimelt tahan ma teha ükskõik millist teenindustööd. Tahan inimestega suhelda ja rääkida. Väga praktilisel põhjusel – inglise keele arendamiseks. Kuigi vahel tundub, et see jaburus mida nad suust välja ajavad ei ole mitte meie kõigi armastatud ja kiidetud inglise keel. Igatahes ei rääkinud või ei pärandnud nende vangidest esivanemad lastele seda ilusat briti inglissit mida euroopas kuulda saab. Kuna järgmine nädal liigum siit linnast natuke edasi võib juhtuda, et hakkame otsima tööd turismisektoris. Vaatame veel mis sellest välja kukub.

Kuhu ma oma tööotsingutega välja jõuan näeb järgmise kuue kuu jooksul aga sinnamaani teen endast kõik oleneva, et need 5-10 erineva iseloomuga ametit, mis mul mõtetes mõlguvad läbi proovida. Annan endale praegu aru, et tulenevalt vanusest peaks varsti kätte jõudma hetk kus ma kasvan suureks poisiks ja pean vastutustundlikult Eestis tööl käima hakkama. Karjääri arendama PR vallas, et sellega toita iseennnast ja liisida vajadusel nii naine ja lapsed kui ka maja ja vinge keskklassi auto, pruun iiri setter jne. Siis ei saa enam proovida selliseid lahedaid ja easygoing ameteid. Tahan selle kõik siin teoks teha, et oleks millest lastelastele rääkida. Muidu pean ka neile ainult igavat Wertersi juttu vanaisa esimesest karamellikommist rääkima…