Aeg hakata tibusid lugema!

15 12 2009

Lõin täna hommikul luugid lahti vaatasin lakke (jälle vaba päev) ja mõtlesin, et kahe päeva pärast jõuab kätte see hetk, mil ma olen Eestist ära olnud kuu aega. Viie päeva pärast olen olnud Austraalias kuu aega. Mis selle ajaga juhtunud on ja mis peaks juhtuma hakkama?

Üks sõber küsis minult, et millal ma siis neid „Australian Dream:Entertainment” lookeses ülesse loetletud asju tegema hakkan. Endalegi üllatuseks hakkasin rääkima kuidas asjad nii lihtsalt ei käi ja peab ikka raha koguma. Mismõttes ei käi? Krt, olen siin olnud juba varsti terve kuu ja ausalt öeldes tundub vahel (lubage naerda, ikka üsna tihti) mulle ka endale, et olen paigale passima jäänud. Asjad käivad täpselt nii lihtsalt. Kui raha koguda pole võimalik tuleb EDASI või tagasi, põhja või lõunasse liikuda. (variant on ka läänesuund ja outback aga ida pool seab piirid juba 15 km pärast algav Vaikne Ookean) Elu tuleb ise paremaks muuta, mitte jääda ka siin omale mugavustsooni ja paremaid aegu ootama! Tuleb tegutseda kogu raha eest. Seda enam et masterplan on tagasi koju jõuda juunis.

Plaanidest ei räägita sest need ei pruugi teostuda. Tühja, mina tahan ära rääkida plaanid, mille teostumise üle oleksin õnnelik kuid täitumisse suhtun ka ise väikse skepsisega. Nagu ütleb mulle minu Austraalia teemade konsultant Lagle on plaanid siin kiired muutuma ja väga palju ette mõelda ei tasu. Aga siiski…

Lähimas tulevikus tegelen kahe asja nimel: surfilaud ja ookean ning sukeldumiskursus. Need asjad peavad olema tehtud hiljemalt jaanuari keskpaigaks. Punkt!

Kuulsin meie hostelis elanud sukeldumisinstruktori käest, et siin Bundabergis on seni kõige odavamad sukeldumiskursused, mida tema Austraalias kohanud on. See pani mõtte tööle. Täna –homme lähen raamatukokku (või hea õnne korral lihtsalt maja ette) tasuta internetti ja hakkan asja uurima. Investeeringu suuruseks on 205$ kursus + 4 päeva töölt vaba aega + elukoha üür. Aga ma tahaks selle ära teha. Seda enam, et kuigi see linn ei asu päris Suure Korallrahu kõrval ulatub üks ots ikkagi ka siia ja algajale sukeldujale peaks seal küll näha olema.

Punkt kaks. Asun tegelema surfamisega. Seda saan teha tingimusel, et praeguseks hetkeks ekskaasvandersell Karin mu enda juurde öömajale võtab  Nimelt on juhtunud nii, et ta elab juba mitmendat nädalat Surfers Paradise nimelises linnakeses umbes 70 meetri kaugusel Tema Pühadusest Vaiksest ookeanist ise. Ahjaa korruseks 15 – vaate üle vast kurta ei saaks. Investeeringu suurus – surflesson: n/a $ surfilaua rent: n/a $ Surfisärk ja püksid ca 70$ + päris pikalt mitte tööl käimist. Surfiasjaga tuleb tegeleda nüüd ja kohe, sest kui mu plaan on liikuda ülesse põhja Cairnsi lähedale, siis seal enam inimesi vette ei lubata – alanud on Jellyfish season. Need millimallika laadsed olevused elavad umbes pooles Austraalia rannajoonest novembrist -aprillini ja nendega vees kohtudes on surma tõenäosus 99%. (Vaadake filmi Seven Pounds Will Smithiga peaosas)

Kaugem reisiplaan on (kasutage nyyd Google maps abi) liikuda Surfers Paradise sealt edasi ülesse Cairnsi lähedale Athertoni linna, kus teeksin mõne aja jälle tööd. Sealt tuleksin tagasi allapoole kuni Townsville´ni ja hakkan liikuma Austraalia südame poole Alice Springsi. Vahepeal võib-olla ka peatus mt. Isa linnas. Alice Springs asub kõrbemaastiku ja Outbacki keskel. Seal on ka see suur punane kivi Uluru, mida on võimaluse tekkimisel plaan kiikama minna. Mõned muud matkad ja töö ka linnakeses kui võimalik. Sealt edasi liigun allapoole näiteks kuskile näiteks tinglikult Adelaide´i kanti. Sealt edasi mööda lõunarannikut kuni Lääne-Austraalia pealinnani Perth ja mööda rannikut edasi kuni Darwini nime kandva linnani. Vahepeal teen teadmata hulk peatusi näiteks sellistes linnakestes nagu Kalbarri, Coral Bay, Exmouth, Broom, Kununurra. Loodan, et viitsin oma plaanitavast teekonnast miskisuguse kaardikese valmis meisterdada, et oleks lihtsam jälgida millised mu plaanid on.

Pärast Darwinisse jõudmist olen ma loodetavasti edukalt (juba jaanuari esimestel päevadel) kandideerinud tööle Sydney ja Canberra lähedal asuvatesse suusakeskustesse ja lendangi Darwinist tagasi alla suusakeskusesse tööle. Töö suusakeskuses oleks kirss tordi peal ja midagi, mida võiks selle reisi parimaks sündmuseks nimetada. Pärast tööaja lõppu suusakeskuses on plaan tagasi Eestisse tulla. Kasvõi sõuda kui muud võimalust ei teki.

Muide kui kellelgi on vähimatki aimu inimestest, kes on Austraalias suusaeskuses töötanud, siis palun andke kohe märku. Isegi kui te täpset kontakti ei tea aga oskate mingeidki vihjeid anda! Aitäh!

Üks plaan on veel. Tean, et ajakava on kitsas ja pingeline aga olen ükskõik millise Austraalia lõigu nõus ära andma (välja arvatud võimalik töö suusakeskuses), et lennata umbeks kuuks ajaks Bali saarele puhkama. Miks? a) seal saab surfata – erineva tasemaga inimesed b) Seal saab mägede otsa matkata (ca 1000-3000 m) c) Seal on madalal maal matkamise võimalused suurepärased d) Elu on seal odav ja saan puhata sama raha eest kordades kauem kui Austraalias e) Olen selle idee endale osavalt maha müünud.

Ilusat jõuluaja lähenemist! Kuulsin, et teil on ilus miinus 25 kraadi pakane kohale jõudnud? Meil on siin ka kehvad ilmad viimastel päevadel. Üsna paar pilve ujub taevas ja õues on ainult 25-30 kraadi sooja.

Advertisements




Australian Dream: Entertainment

13 11 2009

Rääkisin oma reisikaaslasega juba mõni aeg tagasi, et mis selle reisi jooksul tähtis on. Ärategemise mõttes. No kindlasti tuleb tagada endale piisav rahavaru ja leida elamiskoht jne. Aga see pole päris see. Ma räägin seiklustest. Et ma võiks ennast hiljem võrrelda Jungle George´i või Indiana Jones´i või kasvõi kuradima Austin Powersiga. Seikluste nimekirjast millel peaks aasta või poole pärast linnuke taga olema, et võiks kõva häälega Savisaare kombel vastu rinda taguda – Tehtud. Savisaar pole tegelikult hea näide, tema ainult taob tamburiini ka siis kui asjad tegemata on. Ühesõnaga järgnevalt väike nimekiri oodatavatest seiklustest:

1. Aasta pärast olen ma teinud ühe korraliku ja pika reisi väljaspoole Austraaliat. Sihik on seatud Austraaliast põhja. Ma olen läbi mõelnud erinevaid sihtkohti ja riike millest läbi tahaks vuristada. Üks marsuutidest võiks olla Austraalia (kusiganes ma seal ei paikneks) –> Kuala Lumpur oma suurlinna olemusega. Sealt bussiga edasi Malaisia põhjaossa näiteks Penangi ja lennukiga Tai valgeliivalistele rannikualadele Krabisse või Surat Thani. Seal umbes 14 päeva veetnud ( viisavaba aeg ) lendaks edasi Vietnamisse ja teeks järjekordse maismaa retke Vietnami põhjaosast Hanoist kuni alla Ho Chi Minh City Midagi sellist võiks tehajuurde välja ja lendaks lennukiga sealt tagasi Taisse. Edasi tsekiks üle Indoneesia looduse ja teeks peatuse Bali saarel ja lõpetaks väsitava tripi näiteks Austraalias Perthis. Vau. Tuli päris vinge. Vahepeal tahaks veel näha ka Filipiine või näiteks Paapua Uus-Guinead. Uus-Meremaa, kardan, jääb liiga läänemaailma ja Austraalia sarnaseks. Kuna aega on vähe jätaks selle esialgu kõrvale. Ei ole aega ja (võib-olla) kindlasti ka raha : )

2. Ojaaa, seda ma tahan teha juba vähem kui aasta pärast. Korallidel nii sukelduda kui snorgeldada. Austraalia korallid pidid olema ühed ilusamad ja massiivsemad kogu maailmas. Tahan näha seda värvide mängu, kalakesi vees mulistamas ja iseennast selle keskel. Muidugi kui vähegi võimalik tahaks seda teha väljaspool turistide hooaega, et ma tunneksin ennast seal mugavamamini kui basseinis.

3. Aasta pärast olen teinud ühe korraliku Rahvuspargi või džungliretke. Selle võib täita kehvemates tingimustes ka esimese punkti all aga pigem pean silmas Austraalia vingeid rahvusparke nagu [Kakadu], [Karratha] jne. Korralik mägimatk jne.

4. Aasta pärast olen ma proovinud ära surfamise võlud. Ma ise loodan, et see on lihtne nagu lumelauaga sõitmine. Teadjamad räägivad, et hoopis keerulisem. Minu omad?Palju-palju keerulisem. Ma ei arvagi, et minust peaks surfihull ja hea surfar saama. Aga võib-olla hakkab meeldima ja tahan rohkem surfata kui üks kord. Võib-olla muutun Matthew McConaughy sarnaseks filmist „Surfer“ aga esialgu on eesmärgiks teha üks korralik surfipäev. Muide eelnevat filmi soovitan vaadata. Väga mõnus film, mis tuletab töönarkomaanidele meelde, et chill on olemas. Soovitan ka Eesti meeste raamatut „Surf“

5. Aastab pärast, kui julgus lubab, tahaksin hüpata benjiga. Tean et seal on ühed suured ja sügavad orud millesse võib hüpata. Samas räägitakse benji kohta palju, palju õudusjutte ka. Need ei pruugigi müüdid olla, seega vaatan kuidas sellega saab. Aga võimalusel korral kaalun tõsiselt.

6. Aasta pärast ei tahaks ma mitte nõustuda väitega, et ma pole kunagi käinud tõeliselt suurel spordivõistlusel. Selle vea tahaks parandada. Pole vist isegi vahet, mis ala vaatama läheks. Austraalia võimalused on tegelikult ju üsna mitmekesised. Tennises Australian Open; Vormel 1 karusell, WRC ralli peaks seal kuskil olema, Uus-Meremaal kindlasti on. Aga pigem pean silmas ikka mõnd hiigelstaadionit vajavat võistlust. Ka mõni hea kontsert võiks olla piisav, et linnuke kirja panna.

7. Nojah Sydney tahaks ka läbi käia. Mis siin ikka rääkida. Teate kõik mida seal vaatamas käiakse. Mina tahan võib-olla ainult tsipakene rohkem 😉

8. Viimane, kindlasti ettevõetav seiklus, on selline poolpõnev-pooligav. Ühesõnaga, kuna ma lähen reisile kaaslasega, siis tema soov oli kängut paitada. See on see igavam pool. Põnevam pool on see, et mina tahan paitada krokot. Mitte mingit väikest ja alles koorumata krokomuna vaid ikka sellist, mis pikkuses minuga võistleks ja kellele laiuses häbistavalt alla jään. Kui võimalik, siis metsikut : )

Nonii, see öeldud jään põnevusega ootama ja vaatama mida nelja päeva pärast algav seikluslik reis veel lisaks toob. Need asjad tahan nagunii ära teha.

Ja tsiteerides-parafraseerides klassikuid: Ma olen noor, tugev ja terve mees! Tahan kõike seda saada. Natukene rohkemgi.