Kuidas ma endale korraliku une kindlustasin

2 02 2010

Athertonist lahkusin armsaks saanud hääletamise meetodil. Seekord oli raha säästmine ainult pool põhjust. Nimelt läks buss Athertonist Cairnsi kuratlikult vara – 6.15 ja rohkem busse ei liikunud. Nii vara ajan ma ennast ülesse ainult siis kui tööle peab minema.

Cairnsis seadsin ennast sisse oma harjumuspärasesse hostelisse ja läksin ümbruskonnaga tutvumiseks autot rentima.
Eesmärgiks oli saada odavaim auto ja midagi head sealt loota ei olnud. Üks mees ütles mulle, et „no insult but you are really pennypinching” (Ära nüüd solvu aga sa kaupled ikka iga sendi pärast) Aitäh komplimendi eest! (Indialase aksendiga) Igatahes sain endale lõpuks 55 dollari eest Hyundai Getzi. Tervelt 1,1 liitrit mootorivõimu! Turbo! Vähemalt oli ta manuaalkäigukastiga. Eesmärk oli näha võimalikult palju mägesid ja erinevaid jugasid, koski mida seal kandis ohtralt oli. Ehk siis jugade ja mägedevaatleja Kaarel.
Hoolimata sellest, et ma Getzi ja temasuguseid üsna kingakarbiks pean oli mägedes sellega sõita lausa lust. Esiteks ta oli väike ja mootori väiksus ei tekitanud mingeid probleeme sest üle teise või kolmanda käigu nagunii kasutada ei saanud 🙂 Niimoodi säilitas Getz oma tõmbe. Ka kütusekulu oli rekordilähedane 9,2 liitrit sajale!!! Tegemist oli ka uhiuue autoga – läbisõit oli väiksem kui mu tsiklil, 21 000km.
Kõigepealt sõitsin vaatama ümbruskonna kõige suuremat koske Barron Falls.Vaade oli seda väärt! Retk mägiteel oli eraldi mõnus kogemus. Ma nautisin mägedes igat kurvi. Sõitmine oli puhas mõnu. Hetk hiljem uuesti mägiteest alla ja käisin sama Barroni jõe peale ehitatud hüdroelektrijaama külastuskeskuses. Oli ka huvitav. Eriti meeldis mulle see, et olin seal parasjagu ainuke turist. Mõnus. Üleüldse oli see päev palju vaadata sest tänu suurtele vihmadele olid jõed ääreni ja isegi üle ääre vett täis. Joad olid võimsamad kui tavaliselt.
Päeva teises pooles otsustasin vaatama minna kaardi peale märgitud Crystal Cascade´i. (astmeliselt langev juga). Aga enne seda näitas silt vihmametsa (džunglisse) järve peale nimega Morris. Imelikul kombel oli seekord sildil puudu kaugus. Selle looga jõuame tagasi pealkirja juurde. Kurja kahtlustamata asusin teele. Tavaliselt näitavad sellised sildid viie minuti pikkuseid rajakesi. Pärast 15 minutilist rassimist mäeveerel kasvavas vihmametsas sain aru, et seekord on teine lugu.
Kangekaelsus ei lubanud alla vanduda. Leemendasin higist ja särk oli läbimärg. Järv ei saanud ju enam kaugel olla? Pärast veel 10 minutit rassimist tulid mulle vastu inimesed ja soovitasid mul täna retk pooleli jätta sest kell on juba palju ja varsti läheb pimedaks. Kindlasti ei taha ma pimedas džunglis aega veeta sest siis hakkavad seal igasugu loomad ja sitikad elama. Veel enam – järve äärde pidi ka otse autoga sõita saama kuuslin vanapaarilt. Kuid ikkagi ei jätnud jonni ja „kõigest” 45-50 minutiga oli järve ääres. Ei aidanud minu uuesti leitud oskused vihmametsa paksuse järgi järve lähedust hinnata mind seekord üldse. 🙂
Kuna ähvardas pimedaks minna, siis ei jõudnud seal puhata rohkem kui 2 minutit. Lahe! Poole rohkem kui 1 minut. Väänasin särgi kuivaks ja asusin allapoole teele. Tänan oma rahvatantsija treenitud jalgu. Kui mäest ülesse tulla oli raske, siis sealt läbi džungli tagasi alla liduda polnud sugugi lihtsam. Tundsin kuidas põlved värisesid nõrkusest ja muda lendas igasse ilmakaarde. Lisaks oli vanapaaril õigus olnud ja hakkas hämarduma. See tähendab troopikas, et täieliku pimeduseni on väga vähe aega. Nägin oma silmaga ja kuulsin kõrvaga kuidas elu metsas aktiivsemaks muutus. Päris kõhe hakkas. Kui ma lõpuks alla auto juurde jõudsin olin üleni mudane ja higine. Selja taga oli 10 minuti asemel korralik 1,5 tundi aktiivset trenni. Väsinud (ja porine) aga õnnelik.

Peale pisikest autoõitu tegin Cairnsi avalikus ujulas tugeva vihmaga tunnise sulla-mulla ja sõitsin tagasi mägesesse, kus pimeduses oli näha kogu Cairns oma tulede ilus. Nii ma seal autos uinusingi ja hommikul ennast lennuki peale virutasin.
Tõe huvides olgu märgitud, et uinumine polnud sugugi nii lihtne sest minu täispikkus 190cm ei ole Getzi gabariitidega üldse kooskõlas. Kahtlen kas ta diagonaalmõõtmedki sellise pikkuse välja annavad! 🙂 Seetõttu tundsin ennast seal nagu kerra tõmmatud koerakirp. Aga ikkagi – õnnelik. Vaade oli ju seda väärt, miljon dollarit!

Advertisements




Juhuslikud mõtted: Atherton

20 01 2010

Hakkasin tööle banaanikasvanduse vihmutussüsteemide paigaldajana. Töö on tore ja lihtne aga ebapüsiv. Suure panuse töö lahedusse annab Itaalia boss Dominic. Vanust on tal juba 60 ja tööga kiirustamine ei ole tema moodi. Esimene selline keda Asutraalias näen. Temaga teeks koos tööd küll. Lisaks on temaga muhe juttu ka ajada hoolimata vähesest inglise keelest ja korralikust Itaalia aksendist.
***
Paarimeheks sain ühe Korealase. Täielik naljatilk. Kõige pealt jättis ta oma lõunasöögi töö tegemise kohta kaasa võtmata. Töötas nii aeglaselt, et isegi Itaallasest boss Dominic tuli mulle kaebama ja ütles, et õhtul laseme tal töö lõpetada ja ise puhkame põõsas. Lisaks ta inglise keel on über-naljakas. Umbes nagu jaapanlased kummardumisega kasutab ta inglise viisakusväljendeid. Kui seda klouni poleks siis oleks elu igavam. Õhtul unustas oma lõuna autosse, mis põllule tagasi sõitis. Siis küsib, et miks mina seda ära ei võtnud? : ) Darwini preemia talle, väljasurev liik!
***
Banaanikasvatus kus ma töötan on kasvamas 220 000 banaanipalmi. Aastas toodetakse seal umbes 500 000 tonni banaane. Selles piisaks vist kogu Eestile terveks aastaks. Natuke jääks ülegi.
***
Kängurud. Üks kohalik mõtles ja ütles mulle hääletamise ajal, et neid on üle 20 liigi. Täna sain teada, et neist rohkem kui kahekümnest vähemalt üks liik elab puu otsas. Ja ma saan seda varsti vaatama minna sest see on siinsamas lähedal. Kängu puu otsas, kes oleks seda arvata osanud…
***
Siin maal pidi olema nii palju ämblikke ja usse, et mul on hirmus tahtmine siit kiiremas korras varvast lasta. Kuni selle nädalani tegi mulle Kerli-Sirli ämblike kartus nalja. Nüüd ma mõistan neid. Ärge naerge, see pole naljakas! : ) No tegelt Eestis on… (Antagu mulle andeks, et teid näitematerjalina kasutasin) Aga siin hirmutavad mind nii igasugu kärbsed kui ka rohukõrred. Vaikselt hakkan juba üle saama aga alguses… Öösel hosteli ees madu kohata pole kusjuures üldse haruldus.
***
Athertoni lähedal Kuranda vihmametsade vahel on vist ühed parimad tsikliteed mida ma oma silmaga näinud olen. Vasakule-paremale ja ülesse-alla. Sile teekate. Suurepärased vaated. Lihtsalt suurepärane vaatapilt. Eriti kui sa istud tsikli asemel bussis! Austraalia ratturitele on vist üheks väheseks tõsiseltvõetavaks rattaks ainult Harley. Kogu aeg Harley ees ja taga ja… aga mis siis kui mulle meeldib naked bike? Yamaha tehas on asendamas oma seeriavalikus minu FZ6 mudelit uue ja võimsama FZ8-ga. Ootan põnevusega.
***
Lumi tundub siit kaugelt vaadates nii ilus ja romantiline. Tahaks ikkagi natuke Eesti talve ka näha. Muuseas on alanud avalduste vastuvõtmine suusakeskustesse. CV ja motivatsioonikiri on valmis ja esimestesse keskustesse saadetud. Kui hästi läheb alustan tööd mais-juunis.
***
Täna kohtasin kohalikku, kes on 3 aastat Tartus elanud ja vahepeal ka Sillamäel. Rääkisime pikalt nii Eestist kui Austraaliast. Kuna tal on Eestist pärit abikaasa kutsus ta mind mõnikord õhtusöögile. Ta tahaks hea meelega Estonian speak. Vahetasime telefoninumbreid. Kui muud ei saa siis ühe korraliku tasuta õhtusöögi ikka : )
***
Austraalia väikelinnade tänavad näevad kõik ühesugused välja. Umbes nagu olete näinud Clint Eastwoodi western filmidest. Siis hakkasin mõtlema, et umbes samal ajal need siia ka ehitati ju. Üleüldse on imelik, et enamus Austraaliast on noorem kui 200 aastat ja igal pool on näha tikk-sirgeid tänavaid ja karmilt planeeritud linnasuumi. Igav! 50 aastane inimene on näinud kogu riigi ajaloost veerandit. Minu vanaema oleks juba peaaegu poolt. Siis nad räägivad siin Austraalia kultuurist. Fastfood culture, not more.
***
Uskumatult imelik on vaadata siinsetel tänavatel ringi vuravaid uusi Ford Falcon´eid. Need on ühed ilusamad autod mida näinud olen. [siinsetel tänavatel] Meenutavad välimuselt Audi disainijoont. Miks nad Euroopas siis selliseid kaste nagu Fiesta ja Focus toodavad?! Me pole rohkemat väärt?