Päiksetõusust eikusagimaal I

11 03 2010

Kui te imestasite, et mis minuga juhtunud on siis kõik on hästi. Käisin lihtsalt kaks nädalat merel tööd tegemas. See oli koht kuhu inimene väga tihti ei satu ja mobiilimasti pole sinna kunagi isegi mõeldud püsti panna… seega täielikus isolatsioonis. Allpool võite lugeda, mis ma laeva peal kirjutasin ja mõtlesin. See (töö)reis on minu Austraalia reisi säravaim pärl! Merehaigeks ei jäänud kordagi. Kuigi maa peal loksub kuidagi kahtlselt…

Neljandaks päevaks on meesnaine Shay, kes on mu otsene ülemus muutunud järjest kurjemaks. Tema vastutab kõige eest mis paadis pärlikarpide puhastamise ajal toimub. Aga see on lõviosa kogu ajast. 6.30- 17.00 olen täielikult tema käsutuses. Tegevusi mis siin kogu aeg meeles peavad püsima on lihtsalt nii palju. Erinevad sõlmed asjade sidumiseks; kangid, hoovad ja muud nupud; rutiinsed liigutused jne. Isegi tööpaadi (kasutatakse ka lühendit AB) pesemisel on kindel rutiin mida ei tohi mitte segi ajada (minu jumaluse arvates). Tundub, et kogu aeg käib miski rippimine ja rappimine ja eriti meeldib iga nurga peal Shay´le mind rappida kui miski peaks võtma hetke aega, et meenutada mida nüüd siis… See naine ei ole mitte pehme ütlemisega. Ühesõnaga on kuradi raske. Lisaks on ta nii imeliku aksendiga, et ma ei saa muhvigi aru.

Read the rest of this entry »

Advertisements