Šveitsi sõltumatutest laboritest

7 06 2010

Usun, et mäletate (ja võib-olla veel praegugi kuulete) kuidas pesupulbri ja jumal-teab-mille reklaamist kileda häälega neiu teatab, et testi tulemused on kinnitatud Šveitsi sõltumatutes laborites. Mul pole küll õrna aimugi miks just Šveitsi aga ju siis poolakad (kellele need reklaamid mõeldud olid) usaldavad Šveitsi laboreid rohkem kui Rootsi või Saksamaa omasid.
Igatahes olen ma ise siin paradiisisaarel ka Šveitsi labori täpsusega teste teinud. Metoodika on teaduslik ja teema (meile kõigile?) hingelähedane. Tulemused paraku mitteverifitseeritavad. 🙂 Olen katsetanud igal õhtul ühte huvitavat kokteili. Ainult üks seetõttu, et mitte maitsemeeli segadusse ajada (teaduslik test ikkagi) ja parafraseerides teadagi keda siis ega see kes joob ära hunniku kokteile pole veel kokteilisõber vaid joooooodik. Kokteilid pole teab mis eksootilised aga põnev test sellegipoolest.
Seega. Esimesel õhtul katsetasin kohalikku Caprinhiat, mis oli täiesti keskmine. Sinna oli sisse virutatud liiga palju laimi ja üleüldse ei miskit erilist. Teist korda tellima ei kutsunud. Lisaks ei pääsenud ma seekord lesilasse vaid pidin leppima üsna kõva puupingiga.
Teine õhtu kuulus Sinisele Havailasele, mille maitsmine oli juba midagi naudingu sarnast. Imestama pani ainult, et sinise nimega jook nägi tegelikult välja täiesti roheline. Aga ega see maitset rikkunud. Sinise Havailase sisse segatakse kokku rumm ja apelsinimahl ja hmm… krt see mälu pole enam kiita… Aga tulemus oli igatahes kiiduväärt. Lisaks oli seekord minu päralt ka patjadega (keskmise pehmusega) lesila mis aitas maitseelamust parandada.
Kolmandal õhtul katsetasin väikse nimevihjega kokteili „Hüvastijätt paradiisiga” Nii võiks see Eesti keeles kõlada. Nimi oli üsna täpne. Kuigi komponendid olid üsna lubavad: rumm, galliano, creme de banana, grenadiini siirup jne. Aga tegelikult oli tulemus selline, et tuletas meelde üsna varsti ees seisvat naasmist argipäeva. Kuigi tegemist oli kõige kallimaga katsetatutest oli tulemuseks pettumus.
Neljas õhtu aga proovisin president Kennedy üht lemmikkokteili daquirit. Minu oma oli täpsemalt ananassi daquiri. Sinna sisse segatakse ka igasugu asju aga see ei omagi tähtsust sest ega mina seda kokku segama pea. Lihtsalt oli tegemist ühe väga mõnusa joogiga. Ilus kollane, pealt kaetud vahuga ja maitses väga mõnusalt. Kõrvale kerge merelainekohin ja tähine taevas. Läks vist natuke imalaks ära?!
Viiendale õhtule oli plaanitud midagi sellist mida olen isegi kodus teha proovinud. Mojito. Lihtsuse mõttes jätsin mina küll hiljem selle mündilehtede osa ära aga ainult koka ja suhkruga oli minu jook ju vähemalt 60 protsendi ulatuses Mojito ja maitses hästi. Seda võivad mõned asjaosalised kinnitada. Aga viies õhtu paradiisisaarel jäi tulemata sest enne pakkisin oma asjad kokku ja liikusin tagasi Balile, kus enne äralendu on veel mõned tiirus ringi vaadata.
Šveitsi sõltumatute laborite kinnitusel on saarekeste parim kokteil Daquiri või siiski Sinine Havailane? Noh igatahes ühte neist oleksin ma hea meelega valmis veel maitsma kui peaks võimalus tekkima.
Peale katsetatud kokteilide olen langenud täiesti kohalike elutemposse mis tähendab, et ma ei tee päeva jooksul suurt midagi. Vahel näiteks tegin rattaga saarele mõned tiirud peale ja käisin kaks kuni lugematu arv kordi snorgeldamas ja ujumas. Kuigi tegemist pole küll päris Austraalia Suure Korallrahuga on uudistamist küllaga. Värvilised kalad ja natuke vähemvärvilised korallid ning mina olen täitsa võlutud. Mitme minuti pikkusest suplusest koos kohaliku kilpkonnaga jääb ka kena mälestus.
Snorgeldamiseks pole vaja isegi paadiga jännata vaid võib lihtsalt rannast vette sulpsata ja omal käel parim koht välja otsida. Samas parimatesse kohtadesse pääseb ikka paadiga ja nii on ohutum ka. Gili saarte vahel on väga tugevad hoovused millesse sattudes oled päris suures jamas ja neist välja võitlemine ei ole üldse kerge. Kui üldse võimalik. Koos hoovusega (paadi suunas ) snorgeldamine on aga lõbus sest siis ootab paat juba seal kus sa parasjagu hoovusega kantud oled.
Kui päev jõuab õhtu poole katsun leida mõne hotelli eest vaba lamamistooli ja loota, et keegi mind ära ajama ei tule. Minu odavhotell kahjuks randa ja rannatoole ei oma. Siiamaani on mind lamamistoolidega rannas varustanud Dream Village nimeline hotell, kes vist ühena vähestest ei ole pannud kohalikke lamamistoole valvama. Au ja kiitus neile selle eest! Täpselt neil rohelistel rannatoolidel lõpetasingi ma juba ammu ette võetud raamatu 1984 ära. Ootamatult mõnus on lugeda rannas raamatut, selle vahe peale väike uinak ja siis uuesti poolelijäänud koha pealt jätkata. Kui vahepeal palav hakkab saab ennast merre kasta.
Oeh…baila-baila-baila

Advertisements

Toimingud

Information

8 kommentaari

7 06 2010
Teele

Mmm, ajasid mulle kokteili isu peale. Äkki katsetad kodus ka ja valmistad mulle mõne?:)
Aga tegelikult on mul asjalik küsimus kah:) Et miks sa mulle eile helistasid?:)

7 06 2010
Heigo

hmm, kokteilid…
Elephant Lips???

8 06 2010
Kaarel

Krt et sul see m2lu ka nii hea peab olema … 🙂

8 06 2010
Ermo

Kaarli Mojito on tõesti (kuri)kuulus, mis sest, et piparmündiga mitte päris mündiga ja valge suhkru mitte pruuniga….või kuidas see nüüd täpselt oligi.

Eesti sõltumatud kiirusekontrollijad eeldavad sellel suvel sinu eessõitu, seda eriti pikematel väljasõitudel, minu speedomeeter on ajutiselt rivist väljas.

9 06 2010
Kaarel

Ah 2kki oleks hoopis lihtsam hoopis minu kiirusm66dik ka tuksi keerata siis hea ja julge teadmatuses kihutada 🙂

Mis suhkrusse puutub siis see oli alati 6ige pruun suhkur. Myndiga sai natuke nalja jah 🙂

10 06 2010
Tanel

Huvitav, et Sa seal just Kuuba (Daquiri) ja Brasiilia (Caipirinha) kokteile proovisid. Rummipõhiseid. Kas seal ka mingeid kohalikke jooke on? Tegelikult ei ole see muidugi tõenäoline, sesi islamikultuuris ei ole kokteilisegamiskunst just kõrges hinnas:) Aga kuna turistid seda nõuavad ja pere tehab toitmist, eks siis tuleb muidugi miskit pakkuda. Aga mingeid kohalikke psühhotroopseid naudinguid seal kindlasti on va. alkohol, äkki teed pisikese ülevaate edaspidi? Ma ei ärgita Sind muidugi neid kaasa tooma, tekib veel probleeme, sest peale alkoholi ja tubaka pole siinmail miski legaalne.

11 06 2010
Kaarel

Kohalik psyhhotroopne nauding mida iga nurga peal pakutakse on seened. Magic mushrooms. Kuna Indoneesias k2ivad p6hiliselt Austraallased, eks on teatavasti v2ga uimastimaiad siis pakutakse yksk6ik mida iga nurga peal. Oska ainult kysida. Mind see ausalt 8eldes lausa h2iris, et k6iki turiste peeti narkariteks ja pakuti hommikus88ki seeneomelti v6i v2rske kanepiga.
Kohalik alkohol on siin riisiviin Arak millest tehakse ka mingeid kokteile aga ma m6tlesingi proovida just rohkem rahvusvahelisi kokteile sest siin on hind parem kui kodus kus seda v2ga ei raatsiks katsetada 🙂

15 06 2010
Tanel

Ära tunne end solvatuna – seened ja kanep ei tee veel kellestki narkarit, nagu kaks õlut jalgpalli vaadates ei tee veel kellestki joodikut. Meilgi on levinud selline ameerikalik-puritaanlik suhtumine neisse Jumala andidesse.
Kahju, et sa neid sealt tuua ei saa, seeneomletti teeks küll 🙂




%d bloggers like this: