Midagi sellist peakski olema puhkus

31 05 2010

Njah, kuidas seda nüüd öelda aga eelpool lubatud lugu püha vulkaani Gunung Agungi vallutamisest jääb ilmselt ära. Selle ca 3100 meetri kõrguse kaunitari asendas hoopis „kõigest” 1717 meetrit kõrge Gunung Batur. Sellise asjade käigu põhjuseks on peamiselt ilm. Kui sa tipus nagunii mitte midagi ei näe pole ju vahet kas sa ei näe seda pooleteise või kolme kilomeetri kõrguselt. Pealegi võin kinnitada, et ka selle „väikse” mäe vallutamine oli piisav füüsiline koormus.
Täna hommikul kell 2.45 oli äratus sest täpselt kell 3.00 ootas meid hotelli ees autojuht kes viis meid Gunung Baturi nimelise vulkaani jalamile. Kuigi „eelmisel päeval” ärgata oli keeruline olen ütlemata uhke, et suutsin nii vara hommikul oma kinnistesse silmadesse istutada läätsed. Aplodeerisin iseendale.
Pärast tunniajast sõitu, mis oli peamiselt segamini unes ja ärkvel olevate hetkede jada jõudsime vulkaani jalamile. Seljakotid selga ja asusime oma giidi Made juhtimisel teele. Tegelikult oleks sinna mäele ronimine olnud võimalik ka ilma giidita aga otsustasime ikkagi giidi kasuks kuna ühes reisijuhis oli öeldud, et ilma giidita mäkke tõusmine võib tähendada „hostile behaviour and threats to physical violence” Ühesõnaga on kerge võimalus, et võiks mäele tõustes giididelt tappa saada.
Mäkke ronisime taskulambivalgel sest eesmärgiks oli näha päiksetõusu. Muidugi oli kõigile selge, et sellise pilvise ilmaga on tõenäosus seda näha umbes sama suur kui õunapuu otsast banaane korjata. Sellegipoolest olin optimistlik sest mulle meeldis mõte korralikust füüsilisest koormusest. Koormus oli korralik. Vahepeal võttis tõus päris läbi aga kuna üks taani tüdrukutest ei olnud just päris atleet, siis tegime rohkem pause ja tempo oli mõnusalt rahulik.
Jõudsime „tippu” umbes 5.30 aga suur oli minu üllatus kui kõik turistid panid kotid maha ja hakkasid hommikust sööma läbi udu vaevumärgatava, kuid siiski hoopis kõrgema tipu taustal. Läksin kohe giidilt pärima, et äkki võin seal tipus üksi ära käia. See ei läinud läbi sest giid ei lubanud mul üksi minna ja teine taani tüdruk Julie tahtis ka kaasa tulla. Nii asusime kolmekesi teele ja jõudsime umbes järgmise poole tunniga päris tippu.
Kuna Bali mäed on pühad siis sattusime peale kohalike Hindu ja Krišhna sugemetega koguduse päiksetõusu palvusele/rituaalile. See oli ilus ja võimas. Tippu ronimine oli ennast ära tasunud. Isegi kui vaadet polnud ollagi. Nähtavus oli kõige rohkem 10 meetrit. See mägi oli vallutatud. Olen rahul.
Hiljem ütles giid, et tavaliselt turistid päris tippu ronida ei viitsi ja oli seetõttu veidi üllatunud, et meie seda tahtsime. Peale meie tegi seda veel ainult üks seltskond. Ülejäänud kümmekond gruppi jäid kõik aste madalamale kuna tõus võttis tavalise turisti päris läbi.
Hommiku edenedes läks ka vaade tsipa paremaks ja saime mõned turistikad teha. Pole vist seda eraldi rõnutanud, et tegmist oli päris elusa vulkaaniga, mis purskas viimati vist aastal 1963. Vulkaanilt alla vaadates oli näha tumemust laava, mis oli veel siiani täiesti haljas (purskas 1963). Seal kõrval rohetav laavmaastik, mis oli maa seest välja surutud kuskil 1800ndate aastate keskpaigas. Mida enam näha ei olnud oli küla, mis olla 1963 aasta purske eest evakueeritud ja hiljem kõrvalmäele ülesse ehitatud sest laava neelas selle kogu täiega. Ka meie retke jookul surus päris mitmest kohast maa seest välja sooja auru ja kraatrist tõusis pidevalt miskit aurutaolist. Parematel päevadel pidi aur päris korraliku survega välja purtsatama. Nii mõnedki hooletud turistid olla sinna oma elu jätnud.
Samas kujult ei olnud tegemist klassikalise vulkaaniga vaid see meenutas välimuselt tavalist mäge. Mida see tegelikkuses ei olnud mitte.
Allaronimine pani jalalihased tõsiselt proovile. Kümne aeg hommikul tagasi hotelli jõudes sõime hommikust ja pärast seda paaritunnine uinak ja väga rahulik liigutamine.
Kui päev oli juba õhtusse jõudnud läksin linna peale jalutama ja tundsin ennast kuidagi eriliselt hästi. Täiesti juhuslikult hüüdis üks naine veel tänavalt „Massage sir?” Kuigi olin nagu tavaliselt ükskõikselt juba kümme sammu edasi kõndinud tagurdasin seekord tagasi ja uurisin hindasid. Vaatasid taskusse kuhu olid alles jäänud viimased ca 60 krooni, mille eest oldi mulle nõus pakkuma 40 minutit selja, jalgade, kaela ja pea massaaži. Hiljem laualt püsti tõustes tundsin ennast erakordselt mõnusalt. Tõesti jalad ei teinud enam haiget ja käia oli mõnusalt kerge.
Praegu seda lugu kirjutades ümisen mõnusalt soojal terassil istudes arvutist kostuvaid laule kaasa ja rüüpan oma külma joogikest. Vahepeal laulab pimedas öös keegi linnuke või sirtsutab ritsikas. Pähe kipub mõte, et kas päev saaks veel paremaks minna? Praegu on tunne, et ega ei saa küll. Aga kui läheb saate sellest kindlasti kuulma.
Bali meeldib mulle iga päevaga aina rohkem.

Advertisements

Toimingud

Information

8 kommentaari

1 06 2010
Ermo

Väike korrektuur, tahan kuulda juttu vaid ühest Taani tüdrukust, arvatavasti nimega Julie. Teise kohta sa ütlesid ise juba nii mõndagi 😀

3 06 2010
Kaarel

Et sul ka seda entusiasmi sellel teemal puudu ei j22 🙂

1 06 2010
Mirkas

Kas see laika on ka seal pildil turist, või on ta ametiks turistidel pilku peal hoida?

3 06 2010
Kaarel

Kui ma 6igesti aru sain peaks tegemist olema turistiga. KAs Koeral ei v6is siis uudishimu ja ronimiskirge olla ? 🙂

2 06 2010
Katre

Lahe – tahaks ise ka matkasaapad jalga tõmmata ja mägesid vallutada! Väga mõnusad reisikirjad sult! Kui ma mõna ajakirja toimetaja oleks, võtaks sind palgale küll (: Aga toredad Eestisse jõudmist ja siin olemist. Mul varsti juba kohver koos ja lähen ka maailma vallutama. Aga peatse kohtumiseni siiski!

3 06 2010
Kaarel

Just m6tlesin, et pole sind juba terve aasta kohanud… Kui tagasi tuled vallutame koos mullam2e 2ra! deal?!

10 06 2010
Tanel

Kas see, mis Sul seal tassis on, ongi see kuulus maailma kallim “leemurisitakohv”? (kopi luwak)Mis selle hind on ka?

11 06 2010
Kaarel

Oli plaan kyll seda kohvi maitsta aga j2i seekord tegemata. Ma kuskil kuulsin, et tassitis peaks siinkandis olema ca 100EEK. Aga see sitt pestakse sealt ju ikkagi maha nii, et alles j22b ikkagi ainult oakohvi parimatest ubadest 😉




%d bloggers like this: