Bali avastamine alaku!

25 05 2010

Eelmisest postitusest pole üldse palju möödas aga mul on oi-oi kui palju rääkida.* Nimelt minu esimese päeva ehmatus, et siin liikluses pole võimalik hakkama saada on ainult osaliselt vale/õige. Ei teagi kumb õigem variant on. Segane lugu selle liiklusega. Viimase kahe päevaga olen rolleril maha sõitnud umbes 160-180 km. Kuigi tegemist oli samuti Yamahaga siis minu „alaselg” räägib mulle, et Yamaha ja Yamaha sadul on väga erinevad asjad. Aga ma ei laskuks siin detailidesse.

Liiklus on hullumeelne aga erinevalt meie steriilsest liiklusest pole ma näinud siin ühtegi liiklusõnnetust. Samas vastassuunavööndis kihutavaid autosid, rollereid, jalgrattaid nii ühel kui teisel pool teed kohtab kogu aeg. Kogu aeg peab valvel olema. Liiklusreeglitega on siinpool maakera lihtne. Liigelda tuleb üldjuhul vasakul pool teed ja ülejäänud liiklusreeglid on nagu ma lugesin ühest reisijuhist turvavöö kohta non-existent. Isegi valgusfoori võib suhtuda loominguliselt rääkimata hulludest jänesehaakidest autode vahel. Aga ma ei nurise. Mulle täitsa meeldib. Siiamaani. Ma vahepeal lausa naudin seda. Kui ainult kohaviitasid rohkem üles riputataks.

Lisaks käisin täna Balilt ära. Mitte päriselt. Ei uskunud, et nii väikse ala peal nagu (äkki sama suur kui Saaremaa?) leiab nii palju erinevaid maailmaid. Ja see on alles kaks esimest päeva avastamist. Seega käisin ära kärarikkast ja kõige rohkem turistide poolt külastatud linnakesest nimega Kuta ülirikaste saarenurgakeses nimega Nusa Dua. Kõik on pestud, lakutud, kammitud ja niidetud. Mitte midagi üleliigset, mitte ühtegi hurtsikut nii kaugele kui silm ulatab, rohetavad muruväljad ja toretsevad skulpuurikesed igal pool. Umbes nagu oleks kuskil Euroopas või ükskõik millises maailma nurgakeses. Steriilne. Ometi mulle hetkeks justkui meeldis.
Kohalikke ei kohta seal palju. Kohalikud kes seal ringi liiguvad ei hüüa „Yes, boss!” Ja sinnajuurde midagi mida müüa üritatakse. Sellise suletud kogukonna maa-ala piiravad suured ja ilusad värvad, mille juures seisavad turvamehed, kes vajadusel sinu sissepääse keelavad. Valge nahavärv üldjuhul kindlustab sissesõidu õiguse aga kohalikke, võib juhtuda, saadetakse värvalt tagasi küll. Imelik. (üli)rikastele on vaja teistsuguseid tingimusi ja Kuta-Balisse ei tõstaks nad iialgi jalga. Olgu neil siis oma nurk.

Teiseks käisin piilumas ka Kuta ja Nusa Dua vahepealset linnakest millel nimeks Sanur. See olla koht kuhu kõik Euroopast siia imeilusale ja soojale saarele pagenud eurooplased kodu rajasid. Tavaliselt rikkamad kui Kuta turistid aga Nusa Dua mõõtu veel välja ei anna. Kuigi mul oli vähe aega tundus see mulle väga sümpaatne linnake. Palju vaiksem ja puhtam koht, kus oleks lõbus aega veeta. Samas piisavalt vilgas, et turistil igav ei hakkaks. See oleks linnake kus soovitaksin puhkuse Balil veeta.

Sanuris nägin ma ka oma kinnisideed. Saage tuttavaks, tema nimi on Gunung Batur. Bali saare kõige kõrgem vulkaan. See oli oli ilus pilt mis mulle Sanuri rannast avanes ja kinnitas mulle, et see kinnisidee peab teoks saama. Reisiraamtud kirjutavad, et selle „mäe” vallutamine võtab aega 5 tundi + allatulemisele umbes sama palju aega. Retke tuleks alustada umbes kell 4 hommikul, et jõuda ülesse enne kui pilved vulkaani endasse matavad. Vulkaani tipult pidi avanema jumalik vaade. Kui kõik hästi läheb võin mõne aja pärast sellest täpsemalt rääkida… Ülehomm kolin turistikeskusest Kutas edasi Bali saare kultuurikeskusesse, linna nimega Ubud. Sealt asun ka gunung Agungi ründama.

Imelik tundus mulle, et kuigi olen (pigem mitte väga ilusate) randade piirkonnas polnud ma veel tänaseni kordagi vette jõudnud. Aga seda esimest korda tasus oodata. Viienda päeva hommikul ehk täna kõndisin, täis otsustuskindlust , randa ja leidsin endale surfiõpetaja. Käisin välja küsitud hunniku paberit ja vähem kui kümne minutiga oli juba rannas teooria osa kätte saanud ja meres laineid püüdmas. Aga sellest pikemalt juba järgmises postituses. .

*Sain täna kirjaliku lubaduse, et ajapuudusel minu blogi lugemata jätmine heastatakse soojadel Eesti suveõhtutel. (Samas võiks lihtsalt mind külla kutsuda ja ma võiks ise juttu rääkida?! Aga hea küll…) Et asi piisavalt palju aega võtaks katsun kogu aeg ja hästi pikalt juurde kirjutada. Kvaliteedis kaotamata, loomulikult! Olgu see sulle õpetuseks 😉

Advertisements

Toimingud

Information

2 kommentaari

27 05 2010
Jaak

Igatahes kui sa kunagi Eestimaale tagasi jõuad, siis on mul üks vana võlg su ees heastada. Igatahes sai täna “võlg” kinni korgitud ja jäetud oma soodu valmima:)
N.B Vaata, et siis liiga hilja Kodumaale tagasi ei jõua, et sellest laarist ka ilma peaksid jääma:)

28 05 2010
Kaarel

Kaua see v6lg k22rib? Mul l2heb veel m6ned n2dala aega. Samas vb ongi parem kui sa selle aasta esimese ise 2ra proovid ja siis kui mina j6uan on kvaliteet juba t6usnud. 🙂 Aga krt tuju teeb heaks kyll kui siuke asi ootab juba Eestis!




%d bloggers like this: