Austraalia jahutamisest ja Euroopa kütmisest

7 04 2010

Juba esimestel päevadel Austraalias sain aru, et siinmaal pole ükskõik millise maja varustuses ühte korralikku ahju. Nagu nad meil ikka raudkindlalt nurgas seisavad. Mõtlesin, et küll siin oleks lust ja lillepidu elada. Ei mingeid soojaarveid.
Samal ajal kuskile poekesse sisse astudes oli tunne nagu astuksid sitemast saunast otse külmkambrisse. Ausõna, kui keegi oleks poehoonesse tükikese lund leidnud ei sulaks see veel niipea. Täpselt siuke tunne oli. Algul pani see mind imestama, et kuidas nad seda temperatuuirvahet nii hästi taluvad? Mina kes ma olen Austraalias kolmel kuni rohkemal korral kas päris haige või külmetusnähtudega olnud ei saa sellest tänaseni aru. Aga nii on neil kombeks. Igal pool.
Jõudes tagasi esimese lõigu juurde võiks ju arvata, et elu on siin justkui „odavam” sest kütte peale raha ei kulu. Aga natuke oludega tutvunud sain aru olen „kergelt” mööda pannud.

Kogu Euroopas makstud kütteraha asendab jahutusraha, mis kulub konditsioneeri tarbitud elektriarvete tasumisele. Ehk keskmisel austraallasel kulub tõenäoliselt sama palju rohkem raha konditsioneeri pidevas töös hoidmisks kui meil keskküttele. No kui on ikka palav siis on ju täiesti normaalne sellise mugavuse peale raha kulutada aga kas see on paratamatus?
Kuna ehitus on mulle hingelähedane teema siis olen püüdnud jälgida ka milliste ehitusvõtete ja materjalidega neid maju siin püsti aetakse. Imestama paneb kui suur osa majadest kvalifitseerub Eesti mõistes keskmisest kvaliteetsemaks onniks. Mõned majad võivad sõna otseses mõttes lausa läbi paista õhtul toast kumavast valgusest. Miks ei ole Austraalias energiasäästlikku ehitust?
Enamiku maju seinu vaadates võiksin kihla vedada, et need on püsti pandud (keskklass ja parem) tavlisest fibo plokist ja selle peale kohe viimistlus. Need majad näevad küll enamasti ilusad ja kadedakstegevalt suured välja aga sellegipoolest on ehituskvaliteet nigel. ( Eesti standardite järgi) Kehvemad ehitatakse valmis vist puitsõrestikul, mis täidetakse miski isolatsioonimaterjaliga aga see 10-15cm seinapaksust ei ole ju piisav.
Ehitataks majad tugevamad, korraliku isolatsiooniga, peaks maja hea seisma ka kauem sooja püsimise kui ka jahedana püsimise eest? Ehk korralikku ehitust oleks justkui mõistlik prakitseerida nii Eestis kui Austraalias. Mõlemal juhul peaksid energiarved väiksemaks muutuma? Või ma eksin? Minu ehitusharidusega/ kogemusega sõbrad mis teie arvate? Ehk kui majad ehitada korralikult ja parema isolatsiooniga võiks küttearvetelt ja kogu energiatarbimiselt kokku hoida müstilisi summasid. Viimane minu kätte sattunud statistika väidab, et Austraalia energiatarbimine on võrreldes aastaga 1990-91 oli aastaks 2004-2005 energiatarbimine kasvanud tervelt 83 protsenti!!! Võrreldes 2003-04 ja 2004-05 tarbimist on see vahepeal kasvanud ca 7 protsenti.
Samas valitsus justkui mõtleb energiaefektiivsuse teemadele sest keskkonnaminister Peter Garrett on saatnud tänavu välja pressiteate mis teatab, et valitsus mõtleb energiasäästliku ja rohelisema ehitustegevuse peale öeldes „Greener offices are not only more comfortable to work in, they can also boost productivity, bring down sick leave, support green building industry jobs and have the potential to deliver savings of 20-40 percent on energy bills.” Ühesõnaga uute ärimajade ehitamisel võetakse energiaefektiivsust juba tõsisemalt. Poliitilises retoorikas. Tegudeni läheb kindlasti aega.
Kui ma nüüd õigesti mäletan siis Kopenhaagenis toimunud kliimakonverentsil olid just Austraallased need, kes kurtsid, et neid sunnitakse liiga palju keskkonnasäästliku tegutsemise peale. Austraalia uudised muust ei rääkinudki, et neile tahetakse vägisi raske koorem kaela suruda.
Lisaks oleks Austraalias olemas justkui ideaalsed tingimused püüdmaks päikseenergiat, hüdroenergiat, tuuleenergiat, laineenergiat jne. Miks kellelgi ei tule pähe rohelise energia osakaalu tõsta sest jällegi statistika näitab, et energiatootmise osakaalus on kõige jõudsamalt kasvanud hoopis uraani kasutamine, mida siin maal ka küllaldaselt leidub.
Võib-olla on see lihtsalt palju kiidetud Austraalia mõtteviis elada no worries elu nüüd ja praegu ja maavarade ekspluateerimise arvelt nagu nad seda selle maa enda omaks kuulutamise hetkest alati teinud on. Sest maavarasid on siin tõesti tohutult. Ainult nimeta ja ma võin öelda piirkonna kus seda kaevandatakse, pumbatakse.

Advertisements

Toimingud

Information

4 kommentaari

7 04 2010
Ehitusinsener Heigo

Nonii Kaarel. Puudutasid põnevat teemat. Igal juhul on sul õigus isolatsioonimaterjalide teemal. Kui me siin Eestis soojustame maju selleks, et soe majast plehku ei pistaks, siis igal juhul võiks sama teha ka Austraallastel, et soe sisse ei poeks. Isolatsioonimaterjali ülesanne on ja jääb samaks- takistada soojal liikumist… vahet pole, kas seest välja või väljast sisse. Mul on ka tunne, et need austraallased on piisavalt tumbad ning mõtlevad, milleks raisata raha isolatsioonile, kui võid pappi laduda konditsioneeri töös hoidmisse. Aga mis puudutab energia tootmist ja kasutamist, siis mina oleks kõigi käte ja jalgadega tuumaenergia poolt. Ühesõnaga elagu Austraalia. Hiljuti käisin kuulamas Anto Raukase loengut tuumaeneria teemal ning tuli välja, et odavamat energialiiki polegi olemas. Kui hakata mõtlema, kui suured on rohelise energia tootmiseks mõeldud seadmete ekspluatatsioonikulud, siis … njahh, õlleklaasi taga ja saunas on parem säänseid teemasid arutada. Kui miskil ajal kodu satud, teeme seda. Aga igaljuhul põnev kirjutis… jaja…

8 04 2010
Kaarel

Noh siis ma olen ikka asjadest aru saanud aga kuidagi ei saa aru kuidas need nad ise siin koha peal sellele üldse pihta ei saa. Samas kogu aeg on no worries.
Sellest energiast võib ju ka saunalaval rääkida aga ausalt öeldes pole nii ammu sauna saanud et võiksin ükskõik millest rääkida kui kuskile sauna saab. Praeguste plaanide kohaselt ei tohikski enam kuigi kaua aega minna kui jälle sauna saab. Hoiame ühendust ja organiseerime ühe korraliku seltskonnaga sauna juuni alguses keskel ära!

8 04 2010
Eva

Paksud kiviseinad hoiavad ka palaval suvepäeval toa/keldri mõnusalt jaheda. Äriplaan: Kaarel hakkab Eestist paekivi Austraaliasse viima. 🙂

8 04 2010
Kaarel

Ei noh plaan oleks võib-olla isegi olemas aga nagu ma siin mainisin on neil igasugust maavara niipalju, et selle müügist muule maailmale nad ainult elavadki. Peamiselt siiski Hiinale. Samas paekivi neil vist tõesti pole aga igasugu muud kivi küll. Asi on lihtsalt nende laiskuses ja nutikuses korralikult ja asjalikult ehitada.




%d bloggers like this: