Päiksetõusust eikusagimaal II

15 03 2010

Viies päev toob toanaabrite vahetuse. Senise Tom´i Inglismaalt vahetas välja eestimaine Andres. Seesama kelle nimi mind siia töölegi aitas. Olen kindel, et vähemalt üks Darwinis elav neiu on kade.

Olen avastanud, et mulle meeldib laevas elada. Siin on nii kodune tunne sest õhtul saab pugeda jälle TEKI alla mitte ei pea piirduma ainult linaga nagu Austraalias tavaliselt. Väiksed asjad muutuvad siin oluliseks.

Tunnen, et tööaeg hakkab õnneks järjest lühem tunduma. Täna sai see minu üllatuseks õite vara otsa. Samas homme on oodata hoopis raskemat päeva. Ma ei karda enam midagi. Hoopis rõõmustan, et senise 10 sõrme asemele valutas röökimapanevalt teisel päeval ainult 8 sõrme ja täna ainult üks. See ei tähenda, et teised sõrmed ei valuta. Tõenäoliselt ma lihtsalt ei tunne neid nii hästi. Merevesi, päev otsa, tundub olema ka paras tuimesti. Pimedatekirja lugejat minust vist ikkagi ei saa. Vähemalt enam mitte.

Lohutab mõte, et kui homse päeva ka vastu pean on ees ootamas vähem tööpäevi kui selja taha jäänuid.
Olgu kuidas on aga söögid on siin head. Eriti rõõmsaks teeb meele see, et saan siin iga päev uut kooki ja need kõik on nii nii head, et lausa pisar võiks silma tulla.

Täna töö juures pärlipaneele välja tõstes juhtus selline äge lugu, et väiksed kalad olid nende sisse peitu pugenud. Kui ma selle kiirelt ülesse vinnasin lendas terve parv kalu läbi õhu igale poole laiali. Nii mitme paneeliga. Kalavihm! Päästsin paadist välja visates vähemalt kolm väikest kalakest. Ümber meie laeva ujuvad „sleeper shark” nimelised haid. Lõunasöögi jäänuseid tööpaadi ümber jahivad aga riffhaid. Meri on täis elu. Elu on hetkel veel põnev ja oskan hinnata eemalpaistvaid mägesid ja imeilusaid metsasid. Kõik tundub jumalik aga erinevalt Eestist kus igale poole võib astuda kuhu silm ulatub ja näeb siin nii ei tohi. Siin näeb kõikjal imelisi vaateid ja põnevaid kohti kuhu tahaks uurima minna aga mitte ei tohi metsa matkama või ujuma minna sinisesse ookeani sest tulemused oleks tõenäoliselt lõplikud!

Mõtlesin täna, et kui oleks võimalik siis minu tegutsemisplaan oleks järgmine. Kogun siin (Darwinis) natukene raha ja sõidan kuuks ajaks Indoneesiasse (Balile) ja võib-olla veel kuhugi ning sealt tagasi koju. Viimane võiks juhtuda juba mai lõpuks. Ma oleksin rahul. Samas peaksin veel ootama natuke selle suusakeskuste asjaga. Seal võiks ka lahe tööd rügada olla

Kuuenda päeva emotsioon on, et eluolu muutub juba rutiinseks. Öeldakse ju, et inimene pidi kõigega harjuma. See siin pole küll poomine aga ega ta väga palju lihtsam ka pole. 🙂 Samas pakutakse kõige selle kõrvale igal lõunal head kooki ja kui õhtul piisavalt kiire olla siis saab (koogi)jääke ka mekkida. Paraku nagu ma täna kogesin ei tasu ka päris viimaseks jääda sest siis peab kandiku ka ära pesema 🙂

Siinsete vete parim püütav kala pidi olema „spanish mackrel”, keegi „Goby” ja siis keegi „Mangrove …” Järgmisel korral (kui mind laevale lastakse) ostan endale ka miski konksu kaasa. Tahan siit kasvõi viidika kätte püüda. Oleks ikkagi ise püütud.

Sõrmevalud on muutunud nii heaks, et täna võiks öelda, et valutas ainult pool sõrme. Võib-olla valutasid kõik sõrmed aga ma lihtsalt ei tunne neid enam. Käed on kogu aeg tsipa paistes ja käte nahk on muutnud kuidagi väga siledaks. Justkui sõrmejälgi enam anda ei saaks aga hea siidise pai võiks teha kellelegi. Käed ei kraabiks ega midagi 😛

Seitsmes päev. Ei midagi uut siin päikse all. Töö hakkab selgeks saama. Foreman Shay on ikka tropp ja homme tuleb varem ärgata sest ees ootab „Pull In” ehk transpordipaadi laeva äärde tõmbamine ja tankimine.

Kaheksandal päeval arvutan, et on jäänud veel viimased neli täistööpäeva enne kui Darwinisse saan. Hommikul viidi meid minu üllatuseks paadiga kaugemale Red Island Bay nimelisse lahte tööle. Töö algas seega pool tundi hiljem. Hommikud on siin imelised. Värvid mere pinnal muutuvad sekunditega ja on imelised. Lootsin näha ka päiksetõusu aga jõudsin selleks umbes 5 minutit liiga vara tööle. Päike paistis arglikult ja mäed viskasid üksteisele lummavaid varje. See on ilus. Ilusam kui miski reis mille büroost osta saad.

Koogid muutuvad iga päevaga paremaks. Täna oli õhtuks miski bežeekook, valge munavahu ja puuviljadega. Keele viis alla. Samas näitas kaal, et pole kilosid juurde kogunud. Võib-olla tõesti kulutan kõik selle, mille sisse söön ka ära.

Täna õpetas üks vanem töökaaslane mulle ühe laheda köietriki. Kavatsen seda Eestis kellegi peal kasutada sest sellega saab palju nalja. Köiesõlmede õppimine on siin ikka veel meelelahutuse eest. Olen juurde õppinud „8 figure” ja „Tensioning knot” nimelised sõlmed. Neist viimane võiks olla rohkem kui kasulik näiteks tsikli transportimisel selle käru külge sidumisel.

Üheksas päev oli täis emotsioone seinast seina. Aga need ei olnud minu. Isegi kui üks naine (kes on juhuslikult minu ülemus) tahab olla mees siis tema tujud reedavad ikka et tegemist on naisega. Täna oli minu foreman Shay hommikupoole eriti okkaline aga õhtu poole hell ja hooliv. (kirjanduslik liialdus) Kuidas, kurat, saab nii olla, et ühel hetkel ähvardab tädi sinu pihta mutrivõtmeid loopida aga teisel hetkel saadab mind lihtsamat tööd tegema sest „ if you´re tired then you´re tired, I don´t mind”
Mida kuradit?

Jäänud on veel jutustada nelja viimase päeva seiklused ja mõtted. Kohe varsti luban ka need valmis kirjutada ja teile lugemiseks välja riputada. Isegi kui see oli ainult kaks nädalat minu reisist, siis võiksin sellest kirjutada lausa raamatu. Lühikese kahe nädala jooksul nägin, kuulsin, mõtlesin ja tegin palju uut ja põnevat.

Advertisements

Toimingud

Information

5 kommentaari

15 03 2010
Lauri

Mul tuli ka koogi isu :S Aga seniks kuni ei ole suga rääkida saanud, ootan pikisilmi uusi kirjutisi:)

16 03 2010
Eva

Mackrel on makrell ehk skumbria. Vääga maitsev ja toitev kala. 🙂

16 03 2010
Marta

Mina võtaks küll ühe siidise pai 😛 ja bezeekooki teeks sulle kah, vot!

16 03 2010
Kaarel

No siis on asi otsustatud sest siit ei saa mina sulle pai teha ja sina mulle kooki pakkuda. Pane ahi sooja 😉

17 03 2010
Ermo

Aga mina rääkisin Kuttiga eile laivis!!




%d bloggers like this: