Juhuslikud mõtted: Darwin

23 02 2010

Austraalia reis on jõudnud trooplistele aladele. Ilm on siin päris karm. Umbes nagu teil kodus on ekstreemkülm kogen mina siin ekstreempalavust. Keskmine temperatuur on 32-35 kraadi ja õhtuniiskus olenevalt paigast 70-80%. Väga higine aastaeg. Hiljemalt aprillis jõuame nii kaugele, et langenud on nii temperatuur (u 27 kraadi) kui õhuniiskus ja olemine muutub jälle lõbusaks.
***
Üleeile hosteli poolt pakutus tasuta tuuril Lichtsfieldi rahvusparki kuulsin palju huvitavat. Kas teadsite, et Austraalia hoiab enda käes 78% kogu maailma uraanivarudest? (nii giid väitis) Kuni tuumatehnoloogia leiutamiseni oli tegemist väärtusetu ohtliku kraamiga aga nüüd tähendab see kasumeid ja kaevandamist. Darwini ümber on mitu uraanikaevandust. See tähendab suuri investeeringuid piirkonda eriti just mitte väga eesrindliku infrastruktuuri arendamiseks.
***
Kuigi uraani võib avastada teadluslikke meetodeid kasutades võib uraani leidmine olla ka lihtsam. Peaaegu kõik uraani leiukohad on Aborigeenidele teada olnud tuhandeid aastaid. Aborigeenid pidasid neid paikasid pahade vaimude kohtadeks, sageli ka pühadeks paikadeks kus oli keelatud midagi kaasa võtta süüa või juua. Pärast seda oli radiatsiooni tulemusel suur tõenäosus surra või tuli kannatada karmide tõbede käes mida peetigi aborigeenide seas pahadeks vaimudeks.
***
Darwin ja Austraalia Põhjaterritoorium on tegelikkuses üsna kapa-kohila. Kuigi täna suunatakse siia suuri investeeringuid on mitmekümne Eesti suuruse osariigi pealinna elanike arv ca 120 000. Tartu suurune linnake. Kuna elamumaad jagatakse valitsuse ettenägemise järgi, siis saab ehitada ainult piiratud maa-alal kuigi maad oleks küllaga. See hoiab kunstlikult üleval ehitusmaa hinna ja tekitab vajaduse ehitada kõrghooneid, mida on siin julgelt rohkem kui Tartus. Eeslinnad ja kesklinnast kaugemad alad on siiski madalad.
***
Tsüklon ehk suur torm on Darwini kolmel korral maatasa teinud. Neist viimane oli 1970ndatel aastatel. See nimetati Tracy´ks. Enne seda kuskil 1920ndatel ja siis kuskil 19. sajandi teisel poolel. Eluolud on siin üsna ekstreemsed. Tuletan siinkohal meelde ka äsja hiljuti toimunud maavärinat.
**’
Põhjaterritooriumi teedevõrgustik on üsna kehvake. Esmase teedevõrgustiku rajamise taga oli tegelikult kordilli ja pühvliküttide vajadus jahitud loomad kiiresti sadamasse toimetada. Liha ja nahad roiskusid kiiresti.Tänased teed on seega enamasti pühvli- ja krokodilliküttide laiendatud teerajad.
Mitte väga ammu puudus neil samadel Põhjaterritooriumi linnavälistel teedel kiirusepiirang ja igaüks võis valida sõidukiiruse vastavalt oma võimetele. Kuna see tundus üsna paganlik, siis piirati kiirust 130 km/h peale. See põhjustas liiklusõnnetustes hukkunute arvu järsu kasvu. Teed on siin kõverad ja tehniliselt alati mitte parimas korras. Varem ettevaatlikumalt sõitnuid julgutab kiirusemärk 130 km/h. Taheti parimat aga välja kukkus nagu alati.
***
Põhjaterritooriumi pühvlite hulgas hakkas levima miski lihatõbi ja parasiidid, millele ei saadud piiri muidu kui paljud pühvlid tuli hävitada. Et mitte öelda kõik. Neid kütiti 1970ndate lõpul helikopteritelt ja kõikjalt kus võimalik. Kokku hukati sedasi u. 700 000 looma. See pani lõpule siin ühele põhitegevusele ja tööstusharule pühvlite küttimisele.
Üleüldse ei mõista Austraallased väga loodusega ringi käia. Maale on toodud näiteks konnalaadsed olevused Toadid, kes on mürgised. (nende kohta võib rohkem lugeda siit) Neist loodeti kasu olevat suhkruroo kahjurite vastu. Toadid aga arvasid, et menüü selline piiramine on ebaõiglane ja asusid elama kus tahtsid ja paljuneasid kontrollimatult põhjustades peaaegu, et ökokatastroofi. Kuna toadid on mürgised siis surevad kõik neid suupisteks nosivad loomad.Looduslikku vaenlast neile siin ei leidu.
***
Krokodille nii mage- kui soolavee omasid elab põhjaterritooriumil ligi 100 000. Nad on kaitse all. Samas võib neid ohutuse tagamiseks püüda või küttida Darwini südalinnale lähemale kui 50km. Krokode arvukesele on jälje jätnud ka eelmainitud Toadid. Kroko pistab ühe nahka ja roomab vaikselt surema. Tema „konnamürk” tapab temaga maiustanud isendi.
Samas kasvatakse krodille ka farmides ja dresseeritakse neid turistide lõbustamiseks. Eriti populaarne on siinakandis „Jumping Crocs” nimeline show, kus neid meelitatakse lihatükiga kõrgele veel kohale suutäie järele küünitama. Tegelt on krokod väga kiired ja hüppavad üllatavalt kõrgele.

Advertisements

Toimingud

Information




%d bloggers like this: