Reaalsus taob jalaga …

10 02 2010

Ammuks see oli kui ma optimistlikult Austraaliasse maandusin ja olin valmis tegema mehetegusid? Mitte väga ammu. Natuke vähem kui 3 kuud tagasi. Optimistlik olen ma jätkuvalt ja näen tulevikku eredates värvides aga… mehetegusid on saanud erinevatel põhjustel saanud teha vähem kui alguses plaanis. Vahele tuli elu.
Võiks öelda, et viimased kuu aega on olnud minu Austraalia elu raskemad. Ma ei kurda. Kui lööb pikset siis pärast seda on loota värsket õhku ja päikest! ( See kehtib Eestis, pärast Austraalia äikest on õhk ikkagi umbne) Aga vahel on küll siuke tunne nagu oleks pildil kujutatud kass. Tõesti ei tea kus jälle uus obadus tulla võiks.

Millega viimane kuu aega mind õnnistanud on?

Terves jaanuaris pärast Bundabergist lahkumist oli mul kokku 4 tööpäeva. See viitab juba ilma sõnadetagi minu võimalikule kehvale rahalisele seisule. 🙂 Samas 1) mul tekkis Eestis arvele rahatagavara 2) sõlmisin just täna töölepingu Paspaley Pearling company´ga
.
Mu arvuti hoiatab mind pidevalt, et ükskord keerab mulle kõige ootamatumal hetkel selja. Ilma kursaõeta (kes tänu juhusele minuga samas linnas asub) ei saaks ma üldse arvutit kasutada. Mina akulaadija on päris ribadeks. Praegu olengi uue laadija ootuses, mis sai juba nädala eest Hong-Kongist tellitud. Aga arvuti on mu muredest väiksemaid.

Tervis on viimase nädala jooksul mulle kaks tõsist takistust teele veeretanud. Esiteks ma põen kõrvapõletikku. Teiseks kannatan praegu mango(vedeliku)allergia käes.Viimane tähendab siis seda, et mangode korjamisel tilgub vartest miskit piimjat massi, mida ei tohiks justkui kätele sattuda aga selle vältimine on üsna võimatu. Tagajärjeks on enamikele eurooplastele see sama mangoallergia.
Kõrvapõletik tähendas igatahes arsti juurde veeremist ja ravimite nõudmist. Ravimid läksid maksma 26$ visiiditasu 70$ (eesti raha – liitke kokku ja korrutage 10-ga. Lisaks veel mangoallergia ravimid 17$ Seda siis pärast nelja tööpäeva. Noot kuud!
Aga raha välja käimine arstile pole veel kõige hullem vaid hoopis see, et need hädad on mulle takistuseks ükskõik millisele tööle kandideerimisel. Eesmärgiks oli 2 erinevat töökohta baarmen ja pärlilaevale lihtsalt rasket musklitööd tegema. Baari ei võeta kedagi, kes on kärnas 🙂 aga pärlialeva peale ei saa ju lennata kui sul kõrv lukus on. Päris mugav, mis? Surnud ring ja enne veelkord arsti juurde minekut ja kirjalikku kinnitust, et olen OK, ei võeta seal mind eriti tõsiselt. Olgugi, et leping pärlifirmaga on juba sõlmitud. (enesekindlust vähendab asjaolu, et minu vallandamiseks piisab ühest päevast etteteatamisest )

Sellised tagasilöögid üksteise otsa ajavad marru aga teisalt panevad asjade üle natuke rohkem mõtlema. Kusjuures mõtetel on aega selgineda sest kiirustada pole kuskile. See on isegi hea. Tuleb lihtsalt oodata millal tervis korda saab. Vaikselt ja rahulikult. (Koos oma tropist toanaabriga, kes on uskumatult räpane ja töötu ja igav.) Võin kindlalt öelda, et pole oma isiklikku märkmikku ammu nii palju mõtteid kirja pannud kui viimase nädala või kahega. Aga üldiselt tahaks loota, et varsti saab ka tööle minna.

Hoolimata kõigest olen jätkuvalt positiivselt meelestatud ja kavatsen elult võtta kõik mis võimalik. Elu on ikka seiklus, raisk! Muide järgmisena tahaks kirjutada kuidas ma vahepeal baari tööle üritasin saada ja kuidas minu strateegia iga päevaga kavalamaks muutus. Usun, et poleks kaugel olnud sellest hetkest kui oleksingi kuskile baari tööle pääsenud. See oleks võib-olla isegi huvitavam olnud kui pärlifirma. Tegemist on siiski rahvusvahelise elukutsega, mis aitaks mind hädast välja ka tulevikus erinevates riikides ringi reisides.

Advertisements

Toimingud

Information

One response

11 02 2010
Mart

Gday!

Laadijatega soovitan oma eilse kogemuse põhjal ettevaatlik olla. Ostsin ka odava laadija (King Kongist 🙂 ) omale. Laadis läpakat umbes-täpselt 5 sekundit ja lülitas siis ennast välja.
Kui soovid, võin selle Sulle Perthis peale 20. märtsi üle anda 🙂

Cheers mate.




%d bloggers like this: