Lühike sissejuhatus Austraalia vihmametsadesse

24 01 2010

Oli suvaline (jälle töövaba päev) kui kohalikud eestlased pakkusid välja, et võiks auto rentida ja ringi liikuda. Mina olin plaaniga kohe päri. Pärisin lähema plaani kohta kuid täpsemat plaani selgus neil ei olnudki. „Läheme täna õhtul Cairnsi ja siis vaatame ümbruskonnas koskesid jne.”

Millaa-Millaa juga

Oli lühidalt nende plaan. Olgu eelnevalt öeldud, et olen selle reisi jooksul endale selgeks teinud, et igale tegevusele peab eelnema plaan. Välja arvatud juhul kui sul ongi plaaniks täiesti kaootiline reis nagu näiteks minu hääletamisretk. Siis ei ole plaani vaja, muidu ei tohi plaanita tegutseda.
Hoolimata sellest, et retkel polnud plaani otsustasin uitideega kaasa minna. Ja kus sai juba esimesel õhtul traagikat ja draamat. Juba ära minnes oli siinse eesti paari tüdruk otsustanud et ei tule kaasa. Kuna hindu paar tahtis teda kaasa veensid nad ta lõpuks kaasa tulema. Milline viga. Jõudsime Cairnsi ujuma. Esimene kord ei tulnud ta enam autosse. Okei, saime selle kiirelt kontrolli alla. Läksime McDonaldsisse sööma ja vot seal algas draama. Neiu ei tulnud vähemalt vahemikul 22.00-01.00 autosse. Raius nagu tina, et tema jääb Cairnsi ja tema mingu …kuhu iganes. Nii nad siis üksteist seal kussutamas käisid kuni mina AUTOS OOTASIN. Kõrini. Igatahes lõpuks otsustas ta siiski autosse naasta kui oli juba piisavalt vihma saanud.
Hommikul hakkasid aga hindud poodi tahtma. Mina hakkasin ennast veidikene ohustatuna tundma sest autot oli meil ainult õhtuni aga kui hindud poodi tahvad siis ei tähenda see head. Oi ei, üldse mitte. Olin natuke aega veel rahulik aga siis tegin selgeks milline päeva plaan edaspidi olema saab. Täpselt, kiirelt, konkreetselt ja väga selgesõnaliselt.
Imelik, et hindud kardavad vihmaga autosõitu nagu tuld. Noh eks me liikusime läbi väga kurvilise mägitee aga mina nautisin iga kurvi ja lootsin, et satun kunagi siia tagasi päikselise ilmaga tsikliga. Minu kõrval istuvad hindud nägid samal ajal välja nagu eurooplased. : ) Väga imelik vaatepilt. Usun, et pole palju inimesi kes on näinud valgeid hindusid. Kas ma peaks nüüd ennast erilisena tundma?
Jõudsime kaema väga ammuse vulkaanilise piirkonna kraatrijärve ja Millaa-Milla nimelist koske, vulkaanigaaside purskest tekkinud kraatrit ja veel ühte koske mille nimi mul meelde ei tule.
Neid kahte viimast käisin vaatamas üksinda sest kaasas olnud seltkond polnud enam kuigi optimistlik. Vihma sadas ja algul tundus see küll kole mõte aga vihmaga vihmametsas ringi konnata ei olegi nii kole. See oli selle retke kõige ilusamad 60 minutit. Ei lasknud isegi sellest ennast häirida, et nad mind ootasid.
Käisin kraatrit üksinda vaatamas, keegi ei seganud mind. Ümberringi ainult metsa ja metsaelukate hääled. Kosk, mis ei olnud küll kuigi kõrge, oli imeilus. See oli kolm koske järgemööda langemas kõik umbes 10-15 meetrit kõrged. Lopsakate puude vahelt langes kord seenevihma siis jälle rohkem ämbriga-vaalatud vihma. Mulle meeldivad need vihmametsad ja see ümbruskond. Tahaksin siin veel ringi kolada.
Ja see vaikus ja vabadus vinguvatest hindudest ja eestlastest. Autosse jõudes olin läbimärg aga reis läks korda. Tegelikult ei ole vaja kahte ilusat päeva vaid ühte imelist tundi, et kõik muu unustada.

Kuigi siin piirkonnas oleks väga palju teha ja ringi vaadata, siis olen otsustanud, et pankroti vältimiseks pean oma viimase raha panustama Darwini kaardile. Seega olen siit kohe-kohe ära lendamas ja proovin õnne Darwinis. Kui eriti hästi läheb võib juhtuda, et saan tööle pärlikasvatajate laevale. Aga see on rohkem helesinine unelm. Aga nädal aega ainult mõtlemisaega on andnud kindluse, et kes ei riski see šampust ka ei joo. Mulle see jook meeldib. Riskida meeldib ka.

Advertisements

Toimingud

Information

3 kommentaari

24 01 2010
Katre

Hmm, päris vahva lugu, see vihmametsa lugu 🙂

24 01 2010
Kaarel

Tagantjärele vaadates on kõik lood päris vahvad, eksju 🙂 Aga üldiselt tuleb ise lood põnevaks teha, muidu ei juhtu midagi. Nagu mulle eile vist öeldi, et kõik on peas/mõtlemises kinni 🙂 Mina mõtlen überoptimistlikult!

24 01 2010
Teele

Kas ma ütlesin seda tõesti eile? Või ütlesin mina hoopis mingit muud asja? 😀
Aga lugu oli ka tore lugeda:) Kujutan ette Kaarlit, kes üritab olla rahulik, aga sisimas seda pole 🙂
Edu sulle!




%d bloggers like this: