Ööd on siin pimedad! *

9 01 2010

Teine päev: Esmaspäev 4. jaanuar 2010

Kell on umbes 3 pärastlõunal kui seni viimane küüdipakkuja mind teisele poole Mackay linna maha paneb. Kuna tegemist on kalli kaevurite linnaga olen otsustanud sõita esimese backpäkkeri-sõbraliku asulani (Airlie Beach) mis on umbes 180 km kaugusel. Mackaysse tagasiminek tähendaks taksot ja suurt väljaminekut. Service stationisse pandi mind maha manitsusega, et tegemist on viimase suurema sellise asutusega siinkandis ja järgmiseni on väga pikk maa. Sinna autosse unustasin ka nii vajaliku laia servaga õlgkaabu. Samas liiguvad kõik autod siit edasi minule vajalikku suunda.
Valget (hääletamiskõlbulikku) aega on jäänud mitte rohkem kui 3,5 tundi. Selle ajaga pean tegema parimal juhul 2 küüti, et jõuda asulasse nimega Proserpine ja sealt edasi hääletama lääne poole Airlie Beachini. Puhtalt sõiduks kulub juba ca 2,5 tundi. Tänane kogemus ütleb, et auto peale saamine võtab aega 30-45 minutit. Kisub väga napiks, et kohale jõuda. Alternatiiv on pime Austraalia öö ei kusagil tee ääres. Esimesed 30 minutit möödub tühja hääletades – keegi ei võta peale. Päike pole enam nii intensiivne ja hakkab varsti otsi kokku tõmbama. Muutun tsipakene närviliseks. Kas tõesti sai täna natuke liiga pikk teekond ette võetud? Tõmban koti selga ja jalutan mööda maanteed kaamlina edasi paremat hääletamise kohta otsima… täna tuleb veel läbida 180 km või muidu…

Hommikul panin äratuse üsna varajaseks. Plaan oli ärgata 6.30 ja liikuma hakata hiljemalt 7.00-7.30. Hommikul löön telefoni kohe vaikseks ja lükkan ärkamise aega edasi umbes 45 minutit. Siis kiirelt kõik ilu- ja tarbeprotseduurid ja asun hostelist alles kell 8 teele. Krt tean ju, et täna ootab mind ees umbes poole pikem teekond kui eile ja iga minut on arvel. Distsipliin on nõrk. Kõige nõrgem osa hääletamise juures on just linnast välja saamine. Kuna ma pole päris Rockhamptoni kesklinnas otsustan natuke jalutada, et jõuda esimese vähegi sobiliku hääletamiskohani. Kokku tuleb jalutuskäiku 30+30 minutit. Kahe retke vahel käin konditsioneeriga varustatud poes, et higi voolamine kontrolli alla saada. Esimese hääletamiskõlbuliku kohani jõudes olen üleni märg sest päike on olnud kuri. Esimesed 7 minutit kulutan lihtsalt enda kuivatamisele : ) Järgmised pool tundi ei näkka ühegi autoga. Võtan koti selga ja punun üle mäe lootuses leida parem koht hääletamiseks. Kell on juba peaaegu 10 ja muutun rahutuks sest eesmärgiks on Airlie Beach (620 km) aga hädaabivaraindina võib maanduda Mackays (430 km) või siis enne seda linna. Õnneks näkkab seekord pärast viitteist minutit ja kuidas veel. Saan ühe küüdiga peaaegu otse Mackaysse. Tegelikult maandun umbes 20 kilomeetrit varem Serina nimelisse asulasse.

Aga teate mis? Kui mul poleks nii vedanud ei oleks mul kuskil ööbida olnud sest Rockhamptoni ja Mackay vahel haigutab tühjus. Uskumatu. Seal ei ole ühtegi suuremat asulat kus saaks ennast öö eest varjule seada. Olen südamest õnnelik, et sain jällekord kaevurihärra verivärske Toyata Land Cruiseri peale. Temaga jõuan umbes kaheks Serinasse kus ta mind maha jätab ja edasi liigub. Teen tunnikese pausi sest olen ülihästi edasi arenenud. Sissemagamine on uhkelt tasa tehtud.

Maastik, siin juba troopilises Queenslandis, meenutab kusjuures hoopis rohkem Euroopat kui kõik eelnev Austraalia kokku. Kuigi tutvusin ontliku kaevurihärraga unustasin kahjuks ta nime üsna kiirelt. Nagu ka kolme järgmise küüdipakkuja nimed. Mälu on liiga lühike. Samas mäletan palju millest päeva esimeses pooles juttu oli. Kuulsin Austraaliast jälle rohkem kui varem teadsin. Põhiteemad: majandus, karjääri tegemine Austraalias, reisimine, kalastamine, kaevandustööd, kultuurid, välismaal töötamine jne. Olen õnnelik, et temaga küüti sain.

Peale tunnikest pausi Serinas astun tee äärde. Juba teine auto peab kinni ja viskab mind teisele poole Mackayd!!! Juba Teine!!! Uskumatu õnn. Peaksin hakkama vist loteriid mängima : )

Kell on umbes 3 pärastlõunal kui seni viimane küüdipakkuja mind teisele poole Mackay linna maha paneb. Oleme jõudnud jutu alguse juurde. Põnev? Pigem närvesööv. Kell on saanud märkamatult umbes pool neli aga täna tuleb veel läbida 180 km või muidu… täielik teadmatus ja pime öö. Öösel pole lootustki auto peale saada. Mul pole vähematki kindlust, et Mackay ja Arlie Beachi vahel on rohkem asulaid kui Mackay ja Rockhamptoni vahel.

„Krt, nüüd hakkame seiklema,” mõtlen ja tõstan käe. Selle asemel, et auto peatuks kuulen valjuhääldist midagi umbes sellist „You shouldn´t be doing that, mate!” Ja selja tagant sõidab mööda politsei. Hääletamine Austraalias on muide ebaseaduslik. Kuna tegemist on neljarealise teega peab ta enne minuni jõudmist tegema suurema ringi. P….e! Aitäh noh! Äkki saan vähemalt öö odavalt riigi kulul mööda saata siin muidu kallis Mackays? Aga politsei ei tule tagasi. Hingan sügavalt sisse ja asun uuesti hääletama.Umbes 10 minutit hiljem peabki kinni auto mis lubab mind liigutada 15 kilti.Olen üliõnnelik sest nii äkki ei tule ka politsei mind enam kimbutama. Samas on tegemist riskantse liigutusega sest minnes edasi nii vähe olen varsti keset tühja maanteed ja pimedaks läheb juba üsna varsti. Võtan selle riski, rõõmuga.

15 kilomeetrit ja kümme minutit hiljem peab kinni jällegi värske Dodge´i dziip. Hiljem selgub, et esimene naisterahvas (minu suureks üllatuseks) selle turnee jooksul, kes mulle küüti pakub. Igatahes olen rõõmus sest selles autos on konditsioneer. Aga kaugele see auto mind viib? See küsimus vasardab peas kui avan ukse. „Where are you heading?” küsib naine. „Proserpine or that way would be really great,” vastan kiirelt. „Ok, hop on, put bags in the back seat because I´m going to Airlie beach.” Juhuu. Ja nii laekungi juba umbes 17.30 Arlie Beach´i nimelisse turistide linnakesse. Enne seda meeldiv vestlus väga toreda naisega kellega jutt väga hästi klappis. Kahjuks on teda tabanud just üsna kurb õnnetus kuna tema aastasel lapsel on diagoositud raske diabeet. Ta on silmnähtavalt mures aga tagasiteel Brisbane haiglast koju Airlie Beachi kanti saan aru, et ta saab olukorraga kindlasti ilusasti hakkama. Lihtsalt tegemist on esimese šokiga.

Tsekin ennast hostelisse sisse. Tänane öö läheb maksma 30$. Kuna Airlie tundub lahe linnake ja vaated siit on majesteetlikud jalutan linna peal ringi ja leian endale veel 2 ööks ööbimise üsna samas kandis asuvas hostelis 36$ eest. Seega jääb hääletamisseiklus nüüd mõneks ajaks katki. Kui leian siin tööd jään siia võib-olla isegi kauemaks! Tundub, et võimalusi töö leidmiseks on siin päris palju. Seega mul pole õrna aimugi kas ma olen nädala pärast juba Cairnsis või teen siin tööd… aga ega ma selle pärast liialt ei muretse ka!

Päeva jooksul kulunud raha: ca 45$ (sh hostel 30$+ 2 odavkooki +5$ väärt pähklisegu)
Läbitud vahemaa: ca 620 km (perfektne)
Päeva hinne: 9.99 (max 10.00)

* Viide geniaalsele teatritükile „Armastus kolme apelsini vastu”

Advertisements

Toimingud

Information

6 kommentaari

10 01 2010
Ermo

Tänane nelikümmend ja pluss minutit telefoni kõnet küllastas mind väga värske infoga. Kahjuks on inimese mälu lühike, ega mul suurt palju meeles pole. Ainult see kuidas ma igakord mõtlen sinuga suheldes oma asjad, kus see ja teine jätta ja kohe Austraalia poole tulema hakata. Õnneks olen oma tahtejõudu väga kõvasti treeninud ja seega enne paari asja lõpetamist ei tule.

Igatahes, näeb.

E

10 01 2010
Kaarel

Kui sa ikka kindlasti tahad Austraaliasse tulla (ja minuga koos trippida) siis pead mulle kindlasti natuke aega andma, et saaksin teise aasta viisa farmipäevad ära teha 🙂 Aga noh nagu ma vist juba korda 2 või 20 öelnud olen siis hea sõber selle reisi veel paremaks muutmisel oleks rohkem kui teretulnud. Samas, krt, ma tahaks sinuga ikka eestimaa pinnal suvel ka kohtuda sest krt muidu ei saagi maanteel kiireid kilomeetreid mõõta 😉 Ma mõtlen ikka pidevalt nende suviste trippide peale. Nii et krt ära jama!

10 01 2010
annimanni

Kui Townsville jõuad, tervita minu poolt teda. 🙂
Elasin seal mõned aastat tagasi iluad 3 kuud.
Tudengilinn nagu Tartugi.
Vabamüürlaste templiga.

11 01 2010
Kaarel

🙂 eks ma siis tervitan teda kui ta mulle tee peale juhtub.

11 01 2010
Lauri

Tuli kohe pilt silme ette – higine Kaarel, seljakott seljas kuskil maantee ääres hääletamas. Ei no vähemalt sujus sul see hästi. MInd teeb murelikuks sinu väikesed kulutused söögile:S Ära näljuta end. Ja millised on kulutused vedelikule? Kas kraanivesi kõlbab juua või ostad pudeli oma?

11 01 2010
Kaarel

Lõpp hea kõik hea! Minu kulutused toidule ei ole tegelikult üldse väiksed ja söön korralikult. Eile näiteks Sõib BBQ ribi suure hunniku salati ja kartulipudruga. Ja muidu hoian ka silma peal, et kõik ikka tervislikkuse piiridesse jääks. Samas tuleb arvestada alati ka rahasumaga pangaarvel aga kui kõik läheb nii nagu peab ei tohiks probleeme olla.

Veega on nii, et pudelivesi on tavaliselt parem aga ka päris kallis. Samas kraanivesi on tasuta ja kõlbab juua. Seda ma ka enamasti joon. Pole küll miski Norra allikate vesi aga noh ei maksa liialt pirtsutada 🙂 Aga piimatooted on siin suhteliselt kallid. piim ise mitte aga jogurtid, juustud jne. Neid peaks hakkama rohkem tarbima 🙂 Eile tegingi algust – ostsin ühe korraliku jogurti mille kohe kinni pistan!




%d bloggers like this: