Sõbrad teiega on hea!

6 12 2009

…aga elu samme seab, hakkan minema nüüd oma kitsast rada! Aga mäletate kuidas jõime …?

Täna esimest korda, oi kui julm see võib välja öeldes tunduda aga ikkagi, proovisin meie hosteli basseini ära. Sinise sillerdava vee. (mõnda aega küll vist puhastamata juba) Täitsa mõnus suplus oli. Pikutasin seal vee peal mõne aja ja mõtlesin, et oleks aeg kirjutada midagi ka blogisse. Viimasest postitusest on juba mõned hetked möödas.Lebasin seal ja mõtlesin millest ma kirjutan. Aeg igasugusteks kokkuvõteteks on veel toores. Olen tagurpidimaa elu liiga vähe näinud.

Korraga kargas pähe, et paljudele jäi tegelikult vastamata küsimus miks ma siia üldse tulin.. Miks mul oli vaja lahkuda mugavast ja superilusast kontorist vanalinnas, et sorteerida puid ja kõrvetava päikse all kõrvitsaid korjata (tänane, järjekorras kolmas töökoht) Miks mul oli vaja välja vahetada ideaalilähedane kodu ja asuda siia prussakatest puretud tööhostelisse. Jätta kõik sõbrad, et rännata ringi suvaliste kujudega.(Tõe huvides olgu öeldud, et vähemalt kahele sõbrale sai pakutud varianti minuga ühineda. Kahjuks ei saanud head mõtted teoks.)

Enamus inimesi otsib omale mugavust ja rutiini. Seda nimetatakse mugavustsooniks milles ihaldame sillerdada. Me otsime stabiilsust ja tasakaalu. Mina ka. Aga mitte kogu aeg.

Kuna kõik ei tundunud mulle ikkagi ideaalne, siis oli see üks põhjus. Tahtsin mõneks ajast mugavustsoonist välja rabeleda, et mulle hiljem kuskil kontoris mugavas nahktoolis ikka meenuks olla tänulik hea ja mitteväsitava paberimäärimise ning mõtlemise töö eest. Kodus laupäeva hommikul piimaga meesaia süües tunda ennast koduselt ja hästi. Sõbraga ilusa ilmaga siledal asfaldiniidil tsiklist viimast välja keerates mõelda, et …mitte midagi mõelda, lihtsalt tulistada.

Ma olen nn. „musta“ (kuid tasuvat) tööd teinud päris palju. Soomes, Šotimaal, Eestis. Pärast Austraalia sessiooni on kindlasti päris hea jälle kontoris maanduda. Kõik hakkas liiga loomuliku ja igavana tunduma, aga rutiinist lahtiütlemine polnud ainuke põhjus. Häid asju märkab elus ikka distantsilt ja olen juba nii mõndagi märganud… vahel mõtlen, et kui ma nüüd oleks Eestis. Aga ei ole ja enne juunit tõenäoliselt ei tule ka.

Iga inimese silmaring on täpselt nii lai kui palju ta on maailma näinud. Inimese soovid piirduvad elukogemusega. Ei taha, et minu soovid oleksid väiksed või madalalennulised. Tahtsin värkset hingamist ja uusi kogemusi, mida on võimalik hankida ainult nüüd kui mind ei ole Eesti külge veel liiga tugevasti kinni vasardatud. Kuigi ka nüüd tuli teha väga keerulisi valikuid oli see siiski lihtsam kui tõenäoliselt paari aasta pärast oleks. Selle reisi jooksul näen tõenäoliselt rohkem maailma kui kogu oma eelneva elu jooksul. Võib-olla ka mitte. Aga katsetama peab.

Lisaks kõigele muule tuleb tasa teha ka see, millega minu Koeru Keskkooli inglise keele õpetaja proua Aedla hakkama ei saanud. Nüüd käin päevas läbi kümnete erinevate inimestega ja inglise keeles oskan juba praegu hoopis paremini näiteks …eee…. vanduda. Küll muu sõnavara ka riburada pidi järgi jõuab. Mida ma siinse keelekümbluse puhul kardan on, et mulle jääb külge miski Austraalia kolkaaksent, mis mu inglaste seltskonnas eriti naljakaks muudab. Samas on mul tekkinud mitu briti tuttavat. Suurimad kogukonnad bäkk-päkkerite hulgas ongi iirlased, sakslased ja britid. (väidetavalt on siin ka palju hiinlasi ja teisi asiaate aga mina pole nendega väga kokku puutunud) Teised on väga-väga selgelt palju väiksemad seltkonnad. Seega keelekümblusega saab siin aktiivselt tegeleda.

Et keelekümblust saaks teha ka inglismaal? Aga teate mis ilmad seal on? Ilm ka väike aga oluline faktor miks valituks osutus just Austraalia. Samas tagantjärele arvutades oleks pidanud rohkem vaeva nägema ka Uus-Meremaa viisa taotlemisega. Seal oleks võib-olla isegi lihtsam hakkama saada olnud. Aga sinna antakse aastas ainult 100 tööviisat terve Eestimaa kohta. Vahel muudavad siin ilusa ilmaga (iga päev) möödasõitvad tsiklid natukene tigedaks ja kibestunuks. Üsna kogu aeg on ilm liiga kuum, juba pigem häiriv aga küll ma ükskord ka päiksekreemi pidava määrimisega ja kõrbemisohuga ära harjun. Praegu istun üsna tihti keskpäeval toas sest õues on nii kuum ja UV kiirgus möllab. Siiski meeldib mulle pigem liiga kuum ilm, kui seitse kuud sitta suusailma. Ja oi kui nüüd korralik suusailmadega talv peaks tulema.

Kõige viimane lihtne ja väike argument on kinnisidee. Nimelt kui ma peaks tulevikus päris oma kodu soetama, siis võiks seal üks sein täis olla maailmakaarti. Selle kaardi peal omakorda märgitud riigid, mida olen külastanud. Näiteks väikse ristikesega või fotoga lahedast paigast või minust. Idee vajab veel täpsustamist. Vot ja kui nüüd selline sein peaks tekkima, siis hetkel oleks see väga-väga Euroopa keskne. Seega otsustasin, et laiendan seda Austraalia ja Aasia sihtkohtadega.

Kas olen otsusega rahul? Ma olen olnud Austraalias vähem kui kuu aega. Täpsemalt 17 päeva. Kuigi see aeg pole olnud ainult meelakkumine ja roosamanna, piimajõed ja pudrumäed olen ma siiski hoolimata kõigest hetkel rahul. Mulle ei meeldi koht, kus praegu peatun aga tean, et kui olukord on sitt on see ainult meie tuleviku väetiseks. (parafraseerides presidente) Edasi saab ainult paremaks minna ja tulevik paistab juba praegu heledamates toonides kui veel nädal tagasi. Seega olen rahul ja jätkan reisi panustades kui vähegi põhjust (nagu ermo võrdles pokkeri terminitega) all-in. Kaotada pole siin enam midagi võita aga oi-oi kui palju.

Lisaks hakkab juba formeeruma täpsem plaan kuidas ja mismoodi edasi liikuda. Milliseid paiku ma külastan ja millega reisi lõpuks hakkama olen saanud. Pean ütlema, et nii mõnigi kuskil varasemas postituses mainitud tegevus võib jääda tegamata aga see ei tähenda, et reis lahjemaks jääks. Usun, et nüüd vaatan asju juba realistlikumalt ja oskan paremini planeerida ka tulevikku.

Lisaks tahaksin tänada paljusid inimesi, kes mu reisile kaasa elavad ja blogi peaaegu, et umbe on lugenud aga praegu tooksin välja kaks inimest.

Esiteks oma isiklikku pankurist väikevenda, kes plekib kinni kõik vanema venna kodumaised väljaminekud  pakkudes intressivaba laenu. Pole paha!
Teiseks juba mõned ajad tagasi Austraaliast tagasi jõudnud rändurit Laglet, kes mulle ikka head ja veel paremat nõu annab. Tema abiga olen ma vist leidmas ka tööd järgmises linnakeses Cairnsi lähedal. Aga see selgub juba lähitulevikus.
Ahjaa üks tujutõstev kirjasõber on ka. Olgu temagi meeles peetud 😉 Aga kõigi kirjad on oodatud. Katsun kõigile kiirelt vastata aga tööga üritatakse siin hing seest võtta!

Advertisements

Toimingud

Information

12 kommentaari

7 12 2009
Marta

Mind huvitavad need head asjad ,mida sa juba oled distantsilt märganud ? 😛
Ja ära nurise selle suuuuuuuuuuuuuurepärase ilma pärast muudkui!!!!! Mina saan siin keset detsembrit veel õues õunu korjata ja riisuda, kas see oleks parem või?.
Ma ei ole tegelt kuri 🙂
Kallid!

7 12 2009
Kaarel

Marta, milliseid distantsilt nähtud asjadest sa lähemalt kuulda tahad? Võin sulle kõigest rääkida. VB mitte päris blogis ja kõigile nähtavalt aga kui sina küsid siis mina vastan. Täna nägin distantsilt päris palju sest töökohta tuleb sõita tund aega. Vahetasin hostelit ja sain aprema töökoha ka. Luban edaspidi vähem viriseda. Nii töö kui ilma üle sest töö on tõesti mõnus. Aga ausõna ilm on siin ikka arulage. Vahel mõtlen küll, et parem need rahad, lehed ja õunad detsembris kui selline ilm. Seda enam, et mere äärde ju ei pääse sest pole autot, et sinnapoole sõita. Rattarenti pole ma ka veel ülesse suutnud leida. Aga tegelen sellega. Niimoodi paistavad asjad hetkel distantsilt.

8 12 2009
mart
10 12 2009
Kaarel

Sellised lained murraksid mu kaela enne kui ma varbaga vettegi jõuaksin 🙂 Lisaks kardan, et mul hakkab juba pea ringi käima ja süda läheb pahaks kui ma neid laineid kaugelt näen. Noh ja lisaks jääb mul umbes 100 aastat surfipraktikat puudu .. aga muidu ma otsin juba pileteid sest nagu seal loos ütleb, et tänu sellistele lainetele peetakse seal ju ühte maailma parimat surfivõistlust! Muide, millises hotellis sa ise peatud?

9 12 2009
Katre

Heip! Lõpuks tuli siis vastus ära – kopp ees heast elust? 😛
Muide mul tuleb akna taga udupeent lund!

10 12 2009
Kaarel

Ah tead, põhjuseid oli mitmeid aga ma arvan, et jah seep´see peamine põhjus oli küll. Kui kõik läheks nüüd veel nii nagu plaanitud oleksin kõigega ülimalt rahul. Kuigi ka praegu on hakanud päris hästi minema ja tundub, et olen õigel teel! Elu on nagu lill!

9 12 2009
Ott

Pean tõdema, et see on üks vähestest reisi-blogidest (mida olen siiani sirvinud), milles on piisavalt mõistetavalt lahti seletatud reisilemineku motiivid ja reisi eesmärgid. Kuigi alati ei ole ju väga täpseid sihte tarviski, annavad need vähemalt sellele jutustusele sisutäiust juurde. 🙂

10 12 2009
Kaarel

Kle Ott, miks sul selline põnev meiliaadress on? Oled jälle keskkooli läinud?

10 12 2009
Ermo

Nõel ja niit on ikka kaasas et on ülikallis ja ülihea backpack ära remontida?

11 12 2009
Kaarel

Väga valus teema. Pigem vaikiksin.Aga tegemist on siiski trossiga mis katki läks. Täpsemalt ühenduskohaga. See mis aitab seljakoti õla-aasasid reguleerida kõrgemaks ja madalamaks.

14 12 2009
Tanel

Ma arvan, et see motiivi jutt ei ole ikka 100% aus. Ega ta muidugi vale ka ei ole, kui inimene ise seda usub, eksole. Aga midagi on nagu puudu. See, et “hakkas nii mugav ja elu oli juba paika loksumas ja tekkis hirm, et läheb liiga mõnusaks” ikka ei veena eriti. Ma saaks veel aru, et “tüütas ära, tahtsin vaheldust” – mõjuks usutavamalt.
Aga mis saab siis, kui vaheldus saab rutiiniks? Ja miks mind küll kummitab alati igasugu reisimeeste juttu kuulates vana Horatiuse sentents: Caelum, non animum mutant, qui trans mare currunt. Võib olla silmaringi liigse ahtuse kõttu 🙂
Tervitades ja jõudu soovides

15 12 2009
Kaarel

Aitäh, jõudu läheb tarvis!

Mina kirjutasin täpselt seda mida ma tollel hetkel mõtlesin. Selles mõttes on kõik kirjutatud ikkagi täitsa aus. Kui sa nüüd võrdled seda mina ütlesin ja mida sina arvasid, et oleksin võinud ütelda, siis ega nad ju nii palju ei erinegi. Lihtsalt teisiti kirja pandud. Seega võid vabalt minu tekstist selle mõtte välja lugeda. Aga päris otse ma seda siiski ei ütleks.
Mis puutub sententsi siis kui ma selle mõttest nüüd aru sain, siis enamasti ongi nii, et muutub ainult ümbrus, kõik muu jääb samaks. Mõneks nädalaks kuskile äraminek ei muuda tõesti midagi aga kui ära olla 6 kuud kuni 12 kuud lisaks keskkonnamuutus, siis kindlasti muutub rohkemat kui ainult keskkond. Alguses on muidugi suur kiusatus teha kõike täpselt nii nagu varem kodus aga pikapeale näed sa ikkagi kohalikku elu võtad omaks uusi harjumusi ja tõekspidamisi. Muidugi mõni (reisi) inimene ei püüdlegi mingi muutuse poole vaid tulevadki siia aega veetma. Lihtsalt olema.




%d bloggers like this: