Austraalia – meeldiv nagu lubatud

22 11 2009

Kell on umbes 8 reede hommikul (meie aja järgi siin) teie aja järgi siis neljapäeva südaöö kui lennukirattad puutuvad maad. Selja taga on väsitav öö ja pole selle aja jooksul saanud magada rohkem kui tunni või kaks. Sellest hoolimata pole väsimust tunda. Olen lennukis ära vaadanud The Ugly Truth, Batman – The Dark Knight, CSI… Lõpuks oleme maandunud. Lennukilt maha astudes on tunne nagu astuks sauna. Mõnusalt, sauna kohta jahedasse leiliruumi. Edasi tollikontroll, meeldivad tollitöötajad ja olemegi teisel pool piiri.

Aga, mis edasi saab? Otsime bussi aga seda ei leia. Küsime bussijuhilt abi ja saame endalegi üllatuseks tasuta sõidu esimesse bussipeatusesse. Tasuta! Bussijuht on rõõmsameelne ja elurõõmus, frustratsiooni, mida näeb meie bussijuhi nägudelt pole seal kunagi olnudki.

Esimese bussipeatus kus meid maha pannakse tekitab meis küsimusi, et kuhu edasi. Järgmine bussijuht, kes seal peatub küsib abivalmilt kuidas ta meid aidata saaks? Nähes meie mittemidagi teadvaid nägusid pakub ta välja et viib meid lähimasse linna- Tweed Heads. See on hea. Seal saame omale kohaliku telefoninumbri. Minu kohalik number saab olema 045 1033 132. Sellele võite Skype´ga helistada. Eesti number on väljas. Sellele pole mõtet ka sõnumeid saata.

Apteegis käisin ka kohe esimesel päeval oma suurt varvast parandamas, mille ma vastu Petronas Towersi treppi korralikult katki lõin. Seal kohtasin ühte toredat poolatari. Nohu köha ja muud külmetushaigused on tsipa järele andmas. 35 kraadise soojuse käes oleks see ju päris imelik kui ei annaks.

Samal päeval sai ka kohe randa ja vajalikud turistikad tehtud. Ühte neist näete eelmise postituse juures. Õhtul ööbisime Couch Surfingu kaudu leitud Pauli juures, kes töötab igapäevaselt maksuadvokaadina. Siinmaal on tavaline, et maksudeklaratsiooni täitmiseks pöödutakse advokaadi poole, kes aitab maksudest tagasi arvestatava summa välja arvutada. See on terve äri ja selles majas elades tundub, et tegemist pole kehva äriga.

Pilte näete varsti ka ja võib-olla laen võimalusel ülesse ka Flickr´isse. Ajuvaba sealjuures on see, et Austraalia peaaegu monopoolne internetipakkuja Telstra maksustab internetti mahu pealt. See omakorda tähendab igasuguse üleliigse laadimise vältimist. Kaasaarvatud näiteks piltide ülesse laadimine. Kuidas saab kaasajal internetti maksutada mahu järgi, oinakari.

Tänaseks on selgemaks saanud ka suure mere saladused. Kuigi siin on mitusada kilomeetrit ilusat rannajoont, ei tohi ikkagi ujuda seal kus silm vett kohtab. Hoolega tuleb jälgida punakollaseid lippe sest nende mittejälgimine võib lõppeda lihtsalt uppumisega. Mere põhjas liikuvad hoovused ja lained on salakavalad. Oli väike plaan ka surfitundi minna aga asendasime sele internetipulga ostuga. Interneti igapäevane kättesaadavus läks meile maksma 229$. Aga seda on ka väga vaja seega loodame, et hirmkallis intenet teenib ennast kiirelt tasa. See oli minu seni kõige allim väljaminek siinmail. Peab teenima sest alates tänasest oleme väga tõsiselt võtmas ka tööotsinguid. Varsti hakkab see võib-olla juba kriitilise tähtsusega olema. Hetkel veel õnneks mitte. Täna liigume läbi Brisbane´i packbäkkerite linna Bundabergi poole mille juures palju farmitööd leida võib. Siit algab ka uuesti minu tööinimese elu.

Lisaks tahaksin veel rääkida huvitavatest faktidest, mis ma olen Pauli käest Austraalia kohta kuulnud. Aga kuna hetkel on kiire siis peate tsipa ootama.

Positiivse üllatuse on valmistanud ka huvi selle blogitüki vastu. Vaatajate arv on mind päris ära ehmatanud ja kirjutamata jätta ei julge enam küll : )

Advertisements

Toimingud

Information




%d bloggers like this: