Samal lainepikkusel – Austraalia lainel

27 10 2009

Austraalia läheneb tohutu kiirusega. Kuni täna õhtuni oleks ma lausa öelnud, et hirmutava kiirusega. Enam mitte.
Täna tegin esimese Austraalia kogemuse ammutamise kohtumise. Sain kokku ühe värskelt Austraaliast tulnud ränduriga. Secret_Meeting_by_pesare Võib-olla olin ma tavaline Eesti mühkam ja ei osanud välja näidata kui palju ma kasulikku infot sain ja kuidas ma lausa jumaldasin seda positiivset suhtumist ja soovi mind „no worries mate“ suhtumiseks ette valmistada.
Lisaks sellele, et ma sain osaks ühele väga lahedale Austraalia kogemusele olin ma võib-olla rohkem rahul sellega, et veidike pimedas Scotland Yardis nägin Austraalia päikest ja üdini positiivset ellusuhtumist. No worries oli Eestisse kaasa toodud. Nägin inimest kellega oli väga mõnus rääkida ja kellega oleks kindlasti väga lahe koos mööda tundmatuid maid ringi kolistada. Aitäh sulle selle jutuajamise eest ja kui reisikaaslast peaks vaja minema siis …

Mis ma teada sain oli näiteks:
Kui mürgine ämblikloom mind hammustama juhtub, peaksin olema pigem õnnelik sest see on umbes sama harv juhus kui lotovõit ja peaksin tundma ennast justkui väljavalitu. Samas neid on kogu ümbrus täis.
Kindlasti tuleb kohalikega rääkida. Ükskõik mis teed või kus sa seda teed : ) Nad teavad sind hoiatada igasuguste krokode ja muude koledate loomade ja hoovuste ja kõrgete hindade ja teiste omasuguste eest. Lisaks veel hulganisti muid kavalaid trikke, mida üks backpacker ei pruugi teada.
Teiste omasugustega tasub ka suhelda. Vahel võid leida reisi- või mõttekaaslase ja üleüldse tasuks suhelda sest vaikida ja tõsiselt põrnitseda võib ka koduses Eestis. Seda teevad siin ju nagunii peaaegu kõik.
Väljapääsmatuid olukordi pole olemas kui on tõeline tahtmine neist välja pääseda. Telgi võib püsti panna ka suvalisse aeda kui omanikuga kokkuleppele saada. McDonalds, mis Eestis pole sugugi armas muutub backpackeritele väga armsaks sest seal on tasuta wifi. Üldiselt ei tasu rattaga väga pikki retki ette võtta. Eriti kui teepervel lõõmab üsna kustutamatu metsatulekahju.

Lisaks hulganisti muid konkreetseid soovitusi ja näpunäiteid. Aga mida ma ise kõige rohkem hindasin oli see sära silmis ja seikluslikkus, mis soovitas mul ette võtta vähemalt sama suur seiklus ja mitte otsida suurt ja tasuvat tööd, mugavust ja muid neid asju mis mul tegelikult kodus olemas on. Otsida tuleb seiklusi ja käia rada mida kõik ei käiks. Käia ringi lahtiste silmadega, kavalate ideedega ja otsida võimalusi, kus neid ei paista mitte olevat.

Ja siis ütles ta, et on minu peale väheke kade, et lähen. Olen hoopis ise kade tema reisikaaslaste peale eelmisel aastal ; ) Kõige lõpuks andis ta mulle veel hunniku Austraalia raha. : ) Nüüd ka seeme Austraalia raha olemas : ) Tuju on õhtuks kohe mitu-mitu kraadi parem ja vaikselt tekkima hakanud kahtlustest on kui sooja noaga sulavõist läbi lõigatud. Eestis leidub lahedaid inimesi…

Advertisements

Toimingud

Information

4 kommentaari

3 11 2009
Toomas

Tundub, et Sinu huvitavd lood, mis kohe-kohe, kui sa oma unistustemaale-Austraalia jõuad, ilmuma hakkavad, pakuvad suurt konkurentsi nahkanuia.net-le. 🙂
Sest sina kui ajakirjaniku haridusega noormees, oled oma sõnaskasutusega väga osav ja muudad lugemise nauditavaks:P

Ootan pinevusega sinu esimest reisikirja;)

4 11 2009
tagurpidimaal

Toomas, krt, paned mind punastama !

18 11 2009
lizka

Nii mõnus on lugeda küll su kirjutisi 😉 annet on noormees! Edukat trippi ja et kõik su meeletu seikluse soovid täituksid! :))

20 11 2009
tagurpidimaal

Oh lizka, siin suures soojas lähen peast soojaks ja ka kirjutised jäävad lahjemaks 🙂




%d bloggers like this: